Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Aseri alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Ilmandu küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Laagri alevik
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehtse alevik
  • Lemmatsi küla
  • Lemmetsa küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Matapera küla
  • Meremõisa küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurmsi küla
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Purtse küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Treimani küla
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Tuulna küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Haritav maa on olnud Eestis kõige tulusam investeering

Samal ajal kui elukondlik kinnisvaraturg on asunud jahenema, on käesoleval aastal näidanud keskmisest tugevamat kasvutrendi ennekõike metsamaa. Haritava maa hinnakasv on samaaegselt püsinud võrdlemisi sarnases tempos nagu aasta tagasi, kuid järjest enam on samuti märgata hinnakasvu piirkondlikku ja perioodilist kiirenemist. Sisuliselt on mõlema segmendi hinnatase jätkanud lineaarset kasvutrendi aastast 2004. II kvartalis kujunes Eestis metsamaa mediaanhinnaks 2561 €/ha ning haritaval maal 2992 €/ha, III kvartalis olid hinnatasemed vastavalt 2869 €/ha ja 3200 €/ha. Metsamaa hinnatase kasvas III kvartalis aasta baasil 30% ning haritav maa veidi tasakaalukamalt 9,2% võrra. I kvartalis võis metsamaa aastast mediaanhinna kasvu märgata aga 27% ning II kvartalis koguni 54% juures.

Majandus- ja finantskriisi mõju oli metsa- ja põllumaadele pigem vähene

Nii metsa- kui ka haritava maa puhul on iga-aastaselt tegemist järjest kõrgemate hindadega, mida pole veel ajalooliselt Eestis esinenud. 2008. ja 2009. aasta sündmused viisid kogu kinnisvaraturul hinnataseme ja tehingute arvu langusesse, kuid majandus- ja finantskriis metsa- ja põllumaade osas kuigi olulisi turudünaamika muutusi kaasa ei toonud, metsa- ja põllumajandusliku kasutusotstarbega maad on sisuliselt jätkanud iga-aastast tempokat hinnakasvu.

Metsa- ja haritava maa hinnakasvu on panustanud alates 2004. aastast ennekõike Euroopa Liidu toetused, kuid majanduskriisi järgselt on vastav hoonestamata maade segment järjest enam käsitletav pigem kui investeerimistoode kui puhtalt põllu- või metsamajanduslike eesmärkidega kinnisvara. Eesti maatulundusmaade hinnad on võrreldes Lääne-Euroopa hinnatasemetega veel oluliselt madalamad, kuid põllumajandustoodete tootmismahtude ja ülemaailmse tarbimise kasvu jätkumise taustal jätkub siinne põllu- ja metsamaade hinnakasv. Kuigi metsamaade hinnakasvu on möödunud kvartalitel soodustanud osaliselt ennekõike varasemate perioodide soojad talved ning puittoodete osas kasvanud ekspordimahud, siis teisalt on hinnakasvu panustamas lisaks asjaolu, et suur hulk Eestis kasvavat metsa on lihtsalt jõudmas raieküpsesse ikka.

Maatulundusmaadega tehtav tehingute arv väheneb

Turuaktiivsuse alanemist on viimaste perioodide vältel toonud esile ennekõike asjaolu, et metsa- ja haritavate maade sobilikke pakkumisi on turul üha vähem. Suur hulk olemasolevast maafondist on juba koondunud suurmaaomanike kätte, kelle tõttu on üldine likviidsus turul alanenud, sest kinnistuid hoitakse kapitalikasvu teenimise eesmärgil portfellides võrdlemisi pikaajaliste positsioonidena. Vähenevate pakkumiste tõttu on sagenema hakanud ka väheväärtuslike kinnistute soetamine, mis on perspektiivis viimas ka näiteks raiesmike edasise hinnakasvuni, mille hinnatase on seni püsinud pigem madal. Seda, et maaturul on tehingute arvu kasv peatunud, peegeldab hästi ka statistika ettevõtete investeeringutest põhivarasse, mille juures investeeringud maasse pole 2015. aastast sisuliselt muutunud.

Sobilike pakkumiste vähesuse tõttu kuid siiski võrdlemisi tulutoova äri osas on tõenäoliselt väga suur hulk Eesti eraisikutest maaomanikest saanud mõnest või koguni mitmest ettevõttest kas telefonikõne või kirja, et neile kuuluvast kinnistust ollakse huvitatud ning sealjuures tehakse ka kohene hinnapakkumine. Hinnapakkumiste tegijate osas on aga reeglina tegemist vahendajatega, kes ei soovi maid soetada endale vaid soovivad neid vaheltkasuga maksimaalselt mõnekuulise vahega edasi müüa. Lõpptarbijateks on sageli välismaised investeerimisfondid või ka kohalikud suurmaaomanikud, kes on teatud piirkondades huvitatud oma positsioonide suurendamisest.

Varajased investeeringud põllumaasse on olnud äärmiselt tulusad

Metsa- ja haritava maa mediaanhinna kasv on alates 2004. aastast olnud tänavu III kvartali seisuga  vastavalt 248% ja 757%. Võrdlusena võib siinkohal tuua näiteks Tallinna linna korteriturult sama perioodi mediaanhinna kasvu, milleks on 150%. Isegi kui arvestada, et kogu selle perioodi vältel oleks Tallinnas asuv korter olnud üürilepinguga koormatud, mille juures üürikorteri brutotootluseks oleks iga-aastaselt hinnatasemelt 7% kuid lisanduvat kapitali iga-aastaselt ei reinvesteerita, on haritav maa ilma laenuvõimendust kasutamata olnud endiselt ligi 3 korda tulutoovam, stabiilsem ning riskivabam kui elukondliku üürikinnisvara pikaajaline investeering.

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Registreeritud eraekspert (kohtuekspertiisid)

Kutseline vara hindaja, tase 7 / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 152083
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?