Koroonaviirus mõjutab olulisel määral meie kõigi igapäevast pere- ja tööelu. Kevadkuudel lõime oma linnakorterites tingimused, milles saaksid elada ka astronaudid, ja suhtlus välismaailmaga toimus kontaktivabas vormis. See oli küllaltki pingeline periood, aga õnneks saabus suvi ja aeg mõelda teiste vajalike elumuutuste peale. Koos sügisega saabus pandeemia teine laine. Arusaadav on nakatumisohust teadliku elanikkonna soov vähendada tarbetuid kontakte ja võimalusel eriolukorra ajaks linnakorterist lahkuda.
Elamisvõimalus maapiirkonnas on muutunud nii töö kui ka puhkuse alternatiiviks. Soovitakse elamiskõlblikku suvilat või maamaja koos kütte ja kõigi kommunikatsioonidega. Juhul, kui teil on juba oma maamaja, mis alaliseks elamiseks sobib ja kus on minimaalsedki mugavused, olete õnnega koos, sest elate vähema viirusohuga elukeskonnas. On piirkondi, kus on tühjalt seisvaid maamaju, mille omanikud ei olnud varem mõelnud sellele, et see vara võiks tulu teenida. Energiatõhus maja koos oma maatüki ja maalähedaste eluviisidega on saanud ajakohaselt trendikaks sooviks.
Tänavune talveperiood ei tule prognooside järgi mitte kõige tavapärasem. Seetõttu otsitaksegi juba talveks turvalist eluaset ja seda just maapiirkonda. Kõige populaarsem perele renditav maamaja on aastaringseks elamiseks mõeldud, möbleeritud ja kõigi mugavustega, mitme magamistoaga, kus saun ja grillimisala oleksid meeldivaks boonuseks.
Oluliseks peetakse linna, kaupluse, apteegi ja päästeteenistuse lähedust, head transpordiühendust, sõidukorras teid ja loomulikult head internetilevi. Kojujõudmine peaks olema lihtne, võimalikult lühiajaline ja ohutu. Kontrollige ja hinnake, kuidas teie auto toimib lumesajus, lörtsistel või libedatel külateedel. Kaugtöötaja jaoks on oluline katkematu ja kvaliteetne suhtlus, testige internetivõimsust ja kõigi kommunikatsioonivahendite stabiilsust. Ebameeldivuste vältimiseks tuleks kontrollida, ega maamaja lähedal pole prügimägesid, tootmishooneid või aktiivset ehitustegevust.
Talveperioodil on kõige olulisem nõue, et ruumides oleks vähemalt 18 soojakraadi. Võib juhtuda, ja seda eriti sügistalvisel perioodil, et esineb elektrikatkestust ja veeavariid. Seega peaks majas olema korralik küttekolle ning vajalik kogus vett ja puid. Mida suurem on maja, seda kallim on selle kütmine, seetõttu tuleks arvestada ka maja küttekuluga.
Kui viiruse levik ei rauge, võib lähitulevikus prognoosida elamuehituse buumi nii maal kui ka äärelinnades. Pärast pandeemia lõppu on oodata eriti äärelinnades elamuehituse uut kasvu ja seda vaatamata ajutisele majanduse halvenemisele, sest inimestele on oluline elada tervislikult ja veeta rohkem aega oma pere keskel.
Oluline argument individuaalse elamuehituse arendamise kasuks on võimalus teha oma kodus kaugtööd. Paljud meist on juba distantsõppel või teevad kaugtööd. Kaugtööl on omad eelised, näiteks võimalus pühenduda põhitööle ja pereelule ning hoida kokku transpordi- ja toidukulu. Võimalus on leida ka maal endale sobilik töö, sest riik soodustab töökohtade loomist just maapiirkondadesse.
Juhul, kui viirus levib pikka aega, muutub osa selle mõjudest püsivaks. Loodame, et maailm naaseb võimalikult kiiresti oma tavapärasesse rütmi, kuid inimeste eluviis ja normid ei muutu endiseks. Paljud meie tavapärased tegevused ja mõtteviisid võivad muutuda või isegi kaduda. Mõnest hakkame puudust tundma, teiste kadumist aga ei märkagi.
Lõpetuseks ei saa jätta mainimata oma mõtet maskist kui ühest iidsemast ja täiuslikumast kunstivormist. Katkude ja sõdade ajal oli maskikandmine õhu filtreerimiseks ja elamisväärse keskonna loomiseks ainuke vahend. Naljaga pooleks võib öelda, et talve saabudes hoiab mask ka meie nina soojas.
Kommentaarid