Eestlased ja soomlased on lähedased: mitte ainult kui kõrvuti elavad naabrid, vaid kui sarnase keele, kultuuri ja olemusega vennasrahvad. Seadused ja regulatsioonid on meil siiski paljuski erinevad, kindlasti puudutab see kinnisvara võõrandamist ja üürimist. Kuidas täpsemalt?
Soomes ei ole kinnistusraamatut nagu Eestis ning kinnisvaratehinguid tehakse seal peamiselt pangas, kuid on levinud ka digitaalne kinnisvara ostmine. Sel juhul viib tehingu läbi litsentsi omav maakler. Lisaks sellele, et tehingut ei pea tõestama notar, ei soetata Soomes mitte korteriomandit, vaid hoopis osakuid ehk ostja haldab korterit, mis vastab tema osakute suurusele.
Kui Eestis teeb kinnisvaraomanik üldjuhul ise oma valduses remonttöid nii, nagu heaks arvab, siis põhjanaabrite juures on see teisiti. Remondist ja renoveerimistöödest tuleb esmalt teavitada elamuhaldusettevõtet ning saada luba maja haldurilt. Peale loa saamist võib töid teha vastavalt kehtivale seadusele või loale. Eriti suure tähelepanu all on köögi ja sanitaarruumide remont. Näiteks tuleb pärast ühe korteri vannitoaremonti korteriühistul tellida inspektor, kes vaatab tehtud töö üle ja kinnitab, et töö või tegevus on nõuetekohaselt ja seadusest lähtuvalt teostatud. Soetades kinnisvarana maja, peab maaomanik või maa üüriline taotlema muudatuste või ehitustööde jaoks loa või ehitusloa. Piirkonna ehitusjärelevalve annab ülevaate, mida on võimalik teha ning mida mitte, ja jälgitakse, et kõik on vastavuses piirkonna nõuetele ja määrustele.
Soomes on alati uusarenduskorterite hinna sees köögimööbel ja -tehnika, vannitoas sanitaartehnika ning vannitoamööbel (valamukapp). Eestis on uusarendustes köögimööbel kaasas pigem kampaaniatingimustes märgitud boonusena. Samuti on Soomes alati hinnas nii panipaik kui ka parkimiskoht, Eesti praktikas ei ole see aga reegel.
Soomes müüakse kinnisvara ka üüritud maal ja sellisel juhul lisandub kommunaalkuludele maa üür. Seega on vaja kinnisvara soetades selgeks teha, kas omandatakse maa üürimise leping või saadakse maa omanikuks.
Soomes maksab korterite üürimisel kommunaalkulud üürileandja, Eestis aga üürilevõtja. Kui Eestis on lemmikloomaga üürnikul keeruline sobivat üüripinda leida, siis soomlased on selle suhtes palju tolerantsemad ning see on pigem tavaline. Sellisel puhul teeb üürilevõtja vastava kindlustuse ja see on üürileandjale piisav garantii. Soomlased pelgavaid gaasisüsteemiga kortereid, kuna sealsetes majapidamistes gaasi üldiselt ei kasutata. Kui aga selgitada, kuidas gaasisüsteemid on ohutult ehitatud ning et kuidas neid kasutada, ilma et sellega võiks kaasneda õnnetus, võib nii mõnigi põhjanaaber gaasisüsteemiga korteri valida. Soomlased ootavad, et üürileandja oleks igal võimalusel kättesaadav, aitaks jooksvaid küsimusi lahendada ja oleks abiks. Eestis pigem küsitakse üürilepingut sõlmides mitu korda üle, et ega omanik liiga tihti oma valdusi kontrollimas ei soovi käia.
Kommentaarid