Tänavu I kvartalis väljastati Tallinnas uute korterite ehitamiseks ehituslube ainuüksi 230 korteri lõikes. Tegemist oli viimaste aastate madalaima tasemega, mille juures veel näiteks 2021. aasta I kvartalis väljastati ehituslube 867 ja 2020. aasta I kvartalis 498 korteri ehitamiseks. Viimati väljastati alla 300 korteri ehitamiseks ehituslube 2015. aasta I kvartalis.
Uute korterite osas ehitusega alustamisest teavitati samaaegselt 469 korteri osas, mida oli 68% vähem kui veel aasta tagasi samal perioodil ning 6,8% vähem kui koroonakriisi alguses 2020. aasta I kvartalis. Ehitusaktiivsuse taandumise taga ei ole aga olnud ebapiisav nõudlus elamispindade turul, vaid järsu ehitustegevuse vaibumise taga on ehitussektoris esilekerkinud probleemid eesotsas ehitusmaterjalide kiire hinnatõusu ja halvenenud kättesaadavusega.
Riskid ehitusturul on järsult kasvanud ning kinnisvaraarendajate kindlustunne uusi projekte algatada on halvenenud. 2022. aastaks oodatud laialdane uute korterite müügipakkumisse lisandumine ei kujune enam selliseks nagu veel 2021. aasta lõpus oodatud ning pakkumise madalseis jääb turusituatsiooni iseloomustama veel pikemaks ajaks.
Uute korterite tempokas hinnatõus riskide suurenemise ja kiirenenud ehitusmaterjalide hinnakasvu taustal jätkub, mille juures Tallinnas müügipakkumises olevate uute korterite osas võis ainuüksi märtsi keskpaigast maikuu alguseni täheldada ligi 15%-list pakkumishindade kasvu, iseloomustades elamispinna kättesaadavuse halvenemise jätkuvat süvenemist. Elamispindade hinnatõus on liialt kiire ning selle negatiivne mõju on asunud ootuspäraselt kujundama turuaktiivsuse alanemist, mille juures Tallinna korteriturul on tehingute arv võrreldes aastatagusega vähenenud tänavu igakuiselt alates veebruarist, soodustades samaaegselt ajutiselt aga valg- ja vastulinnastumise võimendumist.
Kommentaarid