Kasvavad energiahinnad panevad inimesi otsima võimalusi, kuidas vähendada küttekulusid ja säästa raha. Hea lahendus on elada energiasäästlikus kodus ning sellise kodu ostmiseks või ehitamiseks pakuvadki pangad rohelist kodulaenu.
Kuna inimeste üks suurimaid tarbimisotsuseid on seotud just eluasemega, seda nii rahalise kulu kui ka keskkonnale tekitatava mõju poolest, on ka pangad hakanud sellele rõhku pöörama ja pakuvad eraisikutele energiasäästliku kodu ostmiseks või ehitamiseks rohelist kodulaenu. Energiasäästliku kodu soetamine tagab laenutaotlejale ka soodsamad laenuintressid ja aitab tulevikus kokku hoida küttekulult. Rohelise kodulaenu saamise tingimuseks on hoone A-energiaklass.
- Mis on hoone energiamärgis?
Energiamärgis on dokument, mis kajastab hoone energiatarbimist. Energiamärgis peab olema peale uusehitiste ka vanematel hoonetel. Hoone energiamärgist jälgivad nii koduostjad kui ka üürilised – et nad teaksid, kui palju hakkab neil tulevikus kuluma kommunaalarvetele. Energiaklassi tähistatakse tähtedega A-st kuni H-ni, A tähistab kõige energiasäästlikumat ehitist, H-energiaklassi ehitised kulutavad aga kõige rohkem energiat ja nende soojapidavus on pea olematu. Alates aastast 2020 kehtib uutele kerkivatele hoonetele A-energiaklassi märgise nõue, erandiks on vaid väiksemad eramajad (alla 220 ruutmeetri), mida lubatakse hetkel veel ehitada ka B-energiaklassi märgisega.
Kui projekteeritaval hoonel energiamärgis üldse puudub, ei väljastata sellele ei ehitus- ega kasutusluba.
- Kas hoone energiamärgist saab muuta?
Hoonet saab energiatõhusamaks muuta erinevate võimaluste abil, näiteks aknaid vahetades, fassaadi soojustades ja renoveerides, kuid alati on mõistlik enne välja arvutada, kas investeering tasub ennast ära.
- Millest sõltub hoone energiasäästlikkus?
Energiasäästliku maja ehitamine algab juba õigest projekteerimisest, mille käigus saab enda kasuks pöörata olemasoleva krundi eripärad. Asend ilmakaarte suhtes määrab ära selle, millised hoone küljed saavad enam päikesekiirgust ja millised kõige suurema tuulekoormuse. Avatus päikesele ida, lääne ja lõuna suunas võimaldab vähendada küttekulusid, avatus tuultele aga suurendab tuule jahutavat mõju ja nõuab suuremat tähelepanu tuulepidavusele.
Hoone köetava pinna suurus mõjutab hoone küttevajadust. Kuldreegel ütleb, et mida rohkem on põrandapinna kohta seinapinda, seda suuremad on küttekulud. Akende pindala ja koht määravad samuti väga palju, kuna energiakadu läbi akende ja aknaraamide on mitu korda suurem kui läbi seinte või katuse. Väga tähtis on ka akende paigutus. Põhjapoolsetest akendest otsest päikesekiirgust tuppa ei jõua, kuid ida-, lääne- ja lõunapoolseid aknaid saab hästi kasutada ruumide kütmiseks, samas tuleks need suvel katta kardinate või aknakatetega, et vältida liigset jahutusvajadust.
Suur rõhku tuleb ka panna õige küttelahenduse leidmisele.
Ei ole saladus, et liigne tarbimine on süvendanud kliimaprobleeme ja avaldab negatiivset mõju nii keskkonnale kui ka inimeste rahakotile, seetõttu tasub oma otsused väga hoolikalt läbi mõelda ja tarbida teadlikult – nii hoiame kokku enda raha ja säästame loodust.
Kommentaarid