	Maakond	Linn	Piirkond	Valitud piirkonnad
	Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Järva maakond Jõgeva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Pärnu maakond Põlva maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond	Tallinn Viljandi linn Pärnu linn Tartu linn Jõhvi vald Vormsi vald Sillamäe linn Haapsalu linn Tapa vald Rakvere linn Paide linn Saue vald Viru-Nigula vald Harku vald Kohtla-Järve linn Kuusalu vald Tori vald Narva linn Võru linn Türi vald Rae vald Vinni vald Otepää vald Tartu vald Saarde vald Jõelähtme vald Raasiku vald Saku vald Viimsi vald Toila vald Haljala vald Rapla vald Lüganuse vald Jõgeva vald Rakvere vald Põlva vald Häädemeeste vald Kohila vald Muhu vald Kambja vald Luunja vald Nõo vald Võru vald Keila linn Loksa linn Maardu linn Narva-Jõesuu linn Kiili vald Väike-Maarja vald Märjamaa vald Peipsiääre vald Põltsamaa vald Kehtna vald Kose vald Viljandi vald Saaremaa vald Järva vald Lääne-Harju vald Hiiumaa vald Alutaguse vald Mustvee vald Lääne-Nigula vald Lääneranna vald Põhja-Pärnumaa vald Kastre vald Tõrva vald Valga vald Mulgi vald Põhja-Sakala vald Setomaa vald	Aasuvälja küla Ahtme linnaosa Alajõe küla Alliku küla Ambla alevik Annelinn Aravete alevik Are alevik Audru alevik Avinurme alevik Eametsa küla Haabersti linnaosa Haaslava küla Haava küla Haljala alevik Hüüru küla Ihaste Ilmandu küla Imavere küla Iru küla Jaamamõisa Jägala küla Jämejala küla Järva-Jaani alev Järve küla Järve linnaosa Jõgeva alevik Jõgisoo küla Jüri alevik Kaasiku küla Kabina küla Karepa küla Kärkna küla Karlova Käru alevik Karula küla Katase küla Kehtna alevik Keila-Joa alevik Kelvingi küla Kesklinn (Pärnu) Kesklinn (Tallinn) Kesklinn (Tartu) Kesklinn (Viljandi) Kiia küla Kiili alevik Kiisa alevik Kilksama küla Klooga alevik Koeru alevik Koigi küla Kolga-Jaani alevik Kõrveküla alevik Kose alevik Kostivere alevik Kristiine linnaosa Kulli küla Kuusalu alevik Laadi küla Lagedi alevik Lasnamäe linnaosa Leedri küla Lemmatsi küla Lepna alevik Leppneeme küla Liikva küla Lohusuu alevik Loo alevik Lõpe küla Maardu küla Madise küla Mai Majaka küla Mäksa küla Mäo küla Martsa küla Matapera küla Melliste küla Moldova küla Moori küla Mustamäe linnaosa Mustivere küla Muuga küla Näpi alevik Nõgiaru küla Nõmme linnaosa Nõuni küla Oisu Õisu alevik Oru linnaosa Õssu küla Paikuse alevik Pajusti alevik Papsaare küla Pärnjõe küla Pedajamäe küla Peetri alevik Pehka küla Pirita linnaosa Põhja-Tallinna linnaosa Pringi küla Puiatu küla Pusku küla Püünsi küla Raadi-Kruusamäe Rääma Raavitsa küla Rae küla Raeküla Ränilinn Rannamõisa küla Rannapungerja küla Rannarajoon Rohuneeme küla Roobuka küla Roosna-Alliku alevik Ropka Ropka tööstusrajoon Rummu küla Salmistu küla Sauga alevik Savikoti küla Sinialliku küla Sipa küla Soinaste küla Sõmeru alevik Sompa linnaosa Sonda alevik Soodevahe küla Sultsi küla Supilinn Suurupi küla Taaravainu küla Tabasalu alevik Tabivere alevik Taebla alevik Tähtvere Tammelinn Tammiste küla Tänassilma küla Tännassilma küla Tarbja küla Tihemetsa alevik Tiskre küla Tohvri küla Toila alevik Tõrma küla Tõrvajõe küla Tõrvandi alevik Türi-Alliku küla Tusti küla Tuulna küla Uhmardu küla Uhtna alevik Ülejõe Ülejõe Ussimäe küla Uusna küla Väätsa alevik Vägeva küla Vaibla küla Vaidasoo küla Vainupea küla Vaksali Valma küla Vana-Kariste küla Vana-Võidu küla Vanalinn Vanamõisa küla Vardja küla Vaskjala küla Vasknarva küla Vastemõisa küla Vatsla küla Veeriku Veibri küla Vergi küla Vetiku küla Viiratsi alevik Vinni alevik Vissi küla Võiste alevik Vorbuse küla Võsu alevik
	Võimalik valida mitu piirkonda!	Taasta asukohad	Valmis

Mihkel Eliste

Makromajanduslikud tegurid ei peegelda elamispindade turu ülekuumenemist

26.03.2018 Turuülevaated Mihkel Eliste

Jättes kõrvale meie parasvöötmelise kliima ja kinnisvaraturu kulgemise vahelised seosed ning muu igakuise korterituru numbrimaagia ja vaadates laiemat pilti, ei ole fundamentaalselt Eesti elamispindade turul enam olulisi muutusi vahepealsel perioodil aset leidnud. Vägagi kiire majanduskasvu saatel on ühtlasi kiirenenud laenujäägi kasv, mille juures eluasemelaenude jääk moodustab nominaalsest SKPst ligi 30% siiski juba alates 2013. aastast. Vastav suhe ei ole aga kaugeltki võrreldav näiteks möödunud buumi perioodiga, kus kinnisvaraturu kasvutsükli jooksul eluasemelaenude jääk sisemajanduse kogutoodangusse pidevalt kasvas.

Elamispindade ehk hoonestatud elamumaade ja korterite käive jätkas 2017. aastal netopalkade kogusummasse kasvamist, lineaarne trend on sealjuures jätkunud 2010. aastast saati. Kiire palgakasv hoiab siiski laenukoormuse üleüldist kasvu tagasi. 2006. aastal oli elamispindade käive netopalkade kogusummast 7,5 korda suurem, 2017. aastal jäi vastav suhe aga ainuüksi 3,25 juurde. Netopalkade kogusumma kasvu on soodustanud ennekõike kiire palgakasv ning kasvanud tööhõive, elamispindade käibe kasvu on suurendanud peamiselt uute korterite kasvanud müük ning laiapõhjaline korterituru aktiveerumine Eestis tervikuna.

Elanikkonna eluasemelaenude jäägi kogumaht netopalkade kogusummasse on jätkanud 2011. aastast alanemist, mistõttu elanikkonna laenukoormus ei ole siiski viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Teisisõnu, palgakasv on endiselt püsinud kiirem kui elanikkonna laenukohustuste kasv, mistõttu ei saa kaugeltki rääkida krediidibuumist nagu enne 2008. aastat. Eluasemelaenude käive on eluasemetehingute käibest moodustanud perioodil 2010-2017 pidevalt ligi 65%. Väljastatud laenude osas on jälgitud vägagi ühetaolist regulatsiooni, millest tulenevalt võib jämedalt väita, et keskmine eestlase omafinantseering on 35% soetatavast kinnisvara hinnast ning see ei ole alates 2010. aastast muutunud.

Üldiselt on kiire palgakasvu saatel kinnisvarade hinnakasvu tempo aeglustunud, palgakasv oli näiteks 2017. aasta II ja III kvartalis kiirem kui korteriturul aset leidnud hindade kasv. Üle-riigiliselt on muidugi endiselt laialdased erisused, kuid aktiivseimates piirkondades saab ühe kuupalga eest soetada ühe ruutmeetri elamispinda, mida on juba pikaajaliselt peetud tavapäraseks normiks ning stabiilsuse näitajaks. Näiteks, 2017. aasta III kvartalis kasvas brutopalk aasta baasil 7,3% võrra, mille kõrval Eesti korteriturul oli hinnakasv 7,1%, samaaegselt oli brutokuupalk 1201 eurot ning korteriturul aritmeetiline keskmine hinnatase 1153 €/m2. 2006. aastal sai ühe brutokuupalga eest soetada pelgalt 0,6 m2 elamispinda. Järelturul enimkaubeldavate tüüpkorterite aastane hinnakasv on siiski mitmetes Eesti suuremates linnades tunduvalt aeglasem kui üldine palgakasvu tempo. Korterituru dünaamika on tugevalt kallutatud Harjumaa ja Tallinna suunas, kus näiteks piirkondlikku sissetulekut arvestades on Tartus kinnisvara mõnevõrra taskukohasem kui Tallinnas.