	Maakond	Linn	Piirkond	Valitud piirkonnad
	Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Järva maakond Jõgeva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Pärnu maakond Põlva maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond	Tallinn Viljandi linn Pärnu linn Tartu linn Jõhvi vald Vormsi vald Haapsalu linn Tapa vald Rakvere linn Paide linn Saue vald Viru-Nigula vald Harku vald Kohtla-Järve linn Kuusalu vald Kadrina vald Tori vald Narva linn Võru linn Türi vald Rae vald Vinni vald Otepää vald Tartu vald Saarde vald Jõelähtme vald Raasiku vald Saku vald Viimsi vald Toila vald Haljala vald Kanepi vald Rapla vald Anija vald Lüganuse vald Jõgeva vald Rakvere vald Põlva vald Häädemeeste vald Kohila vald Kambja vald Luunja vald Nõo vald Võru vald Keila linn Loksa linn Maardu linn Narva-Jõesuu linn Kiili vald Väike-Maarja vald Märjamaa vald Peipsiääre vald Põltsamaa vald Kehtna vald Kose vald Viljandi vald Saaremaa vald Järva vald Lääne-Harju vald Hiiumaa vald Alutaguse vald Mustvee vald Lääne-Nigula vald Lääneranna vald Põhja-Pärnumaa vald Elva vald Kastre vald Tõrva vald Valga vald Mulgi vald Põhja-Sakala vald Setomaa vald	Aasuvälja küla Ahja alevik Ahtme linnaosa Alajõe küla Alliku küla Annelinn Aravete alevik Are alevik Aruküla alevik Audru alevik Avinurme alevik Eametsa küla Haabersti linnaosa Haabneeme alevik Haava küla Haljala alevik Ilmandu küla Imavere küla Jaamamõisa Jägala küla Jämejala küla Järva-Jaani alev Järve küla Järve linnaosa Jõgeva alevik Jõgisoo küla Jüri alevik Käärdi alevik Kaasiku küla Kadrina alevik Kadriorg Karlova Kärsa küla Käru alevik Karula küla Katase küla Kauda küla Kehtna alevik Kelvingi küla Kesklinn (Pärnu) Kesklinn (Tallinn) Kesklinn (Tartu) Kesklinn (Viljandi) Kibuna küla Kiili alevik Kiisa alevik Kiiu alevik Kilksama küla Koeru alevik Kõnnu küla Kõo küla Kõrveküla alevik Kose-Uuemõisa alevik Kostivere alevik Kristiine linnaosa Kulli küla Kuusalu alevik Laagri alevik Lagedi alevik Laitse küla Lasnamäe linnaosa Lehtse alevik Lemmatsi küla Lohusuu alevik Loo alevik Lõpe küla Maardu küla Madise küla Mai Mäksa küla Mäo küla Martsa küla Matapera küla Melliste küla Meremõisa küla Moldova küla Moori küla Mustamäe linnaosa Mustivere küla Muuga küla Näpi alevik Nõgiaru küla Nõmme linnaosa Nõuni küla Oru linnaosa Õssu küla Paikuse alevik Pajusti alevik Palivere alevik Papsaare küla Päri küla Pedajamäe küla Peetri alevik Pehka küla Pirita linnaosa Põhja-Tallinna linnaosa Pringi küla Puhja alevik Puiatu küla Pusku küla Püünsi küla Raadi-Kruusamäe Rae küla Raeküla Randvere küla Ränilinn Rannamõisa küla Rannapungerja küla Rannarajoon Rebala küla Riisipere alevik Roobuka küla Roosna-Alliku alevik Ropka Ropka tööstusrajoon Rummu küla Salmistu küla Särevere alevik Sauga alevik Savikoti küla Silla küla Sipa küla Soinaste küla Sompa linnaosa Soodevahe küla Sultsi küla Supilinn Tabasalu alevik Tabivere alevik Tagadi küla Tähtvere Tammelinn Tammiste Tammiste küla Tänassilma küla Tännassilma küla Tarbja küla Tiskre küla Tohvri küla Toila alevik Tõrma küla Tõrvajõe küla Tõrvandi alevik Türi-Alliku küla Türisalu küla Tuulna küla Uhtna alevik Ülejõe Ülejõe Ülenurme alevik Ussimäe küla Uuemõisa alevik Uusna küla Vääna-Jõesuu küla Väätsa alevik Vaibla küla Vaidasoo küla Väike-Maarja alevik Vainupea küla Vaksali Valma küla Vana-Kariste küla Vana-Võidu küla Vanalinn Vanamõisa küla Vardja küla Vaskjala küla Vastemõisa küla Vatsla küla Veeriku Veibri küla Vergi küla Vetiku küla Viimsi alevik Viiratsi alevik Vinni alevik Viti küla Võiste alevik Vorbuse küla
	Võimalik valida mitu piirkonda!	Taasta asukohad	Valmis

Mihkel Eliste

Makromajanduslikud tegurid ei peegelda elamispindade turu ülekuumenemist

26.03.2018 Turuülevaated Mihkel Eliste

Jättes kõrvale meie parasvöötmelise kliima ja kinnisvaraturu kulgemise vahelised seosed ning muu igakuise korterituru numbrimaagia ja vaadates laiemat pilti, ei ole fundamentaalselt Eesti elamispindade turul enam olulisi muutusi vahepealsel perioodil aset leidnud. Vägagi kiire majanduskasvu saatel on ühtlasi kiirenenud laenujäägi kasv, mille juures eluasemelaenude jääk moodustab nominaalsest SKPst ligi 30% siiski juba alates 2013. aastast. Vastav suhe ei ole aga kaugeltki võrreldav näiteks möödunud buumi perioodiga, kus kinnisvaraturu kasvutsükli jooksul eluasemelaenude jääk sisemajanduse kogutoodangusse pidevalt kasvas.

Elamispindade ehk hoonestatud elamumaade ja korterite käive jätkas 2017. aastal netopalkade kogusummasse kasvamist, lineaarne trend on sealjuures jätkunud 2010. aastast saati. Kiire palgakasv hoiab siiski laenukoormuse üleüldist kasvu tagasi. 2006. aastal oli elamispindade käive netopalkade kogusummast 7,5 korda suurem, 2017. aastal jäi vastav suhe aga ainuüksi 3,25 juurde. Netopalkade kogusumma kasvu on soodustanud ennekõike kiire palgakasv ning kasvanud tööhõive, elamispindade käibe kasvu on suurendanud peamiselt uute korterite kasvanud müük ning laiapõhjaline korterituru aktiveerumine Eestis tervikuna.

Elanikkonna eluasemelaenude jäägi kogumaht netopalkade kogusummasse on jätkanud 2011. aastast alanemist, mistõttu elanikkonna laenukoormus ei ole siiski viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Teisisõnu, palgakasv on endiselt püsinud kiirem kui elanikkonna laenukohustuste kasv, mistõttu ei saa kaugeltki rääkida krediidibuumist nagu enne 2008. aastat. Eluasemelaenude käive on eluasemetehingute käibest moodustanud perioodil 2010-2017 pidevalt ligi 65%. Väljastatud laenude osas on jälgitud vägagi ühetaolist regulatsiooni, millest tulenevalt võib jämedalt väita, et keskmine eestlase omafinantseering on 35% soetatavast kinnisvara hinnast ning see ei ole alates 2010. aastast muutunud.

Üldiselt on kiire palgakasvu saatel kinnisvarade hinnakasvu tempo aeglustunud, palgakasv oli näiteks 2017. aasta II ja III kvartalis kiirem kui korteriturul aset leidnud hindade kasv. Üle-riigiliselt on muidugi endiselt laialdased erisused, kuid aktiivseimates piirkondades saab ühe kuupalga eest soetada ühe ruutmeetri elamispinda, mida on juba pikaajaliselt peetud tavapäraseks normiks ning stabiilsuse näitajaks. Näiteks, 2017. aasta III kvartalis kasvas brutopalk aasta baasil 7,3% võrra, mille kõrval Eesti korteriturul oli hinnakasv 7,1%, samaaegselt oli brutokuupalk 1201 eurot ning korteriturul aritmeetiline keskmine hinnatase 1153 €/m2. 2006. aastal sai ühe brutokuupalga eest soetada pelgalt 0,6 m2 elamispinda. Järelturul enimkaubeldavate tüüpkorterite aastane hinnakasv on siiski mitmetes Eesti suuremates linnades tunduvalt aeglasem kui üldine palgakasvu tempo. Korterituru dünaamika on tugevalt kallutatud Harjumaa ja Tallinna suunas, kus näiteks piirkondlikku sissetulekut arvestades on Tartus kinnisvara mõnevõrra taskukohasem kui Tallinnas.