Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Elva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabina küla
  • Kakumetsa küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiikla küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kiiu alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Leppneeme küla
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnjõe küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pilka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tiheda küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara
Terje Võrk

Lugeja küsib: Korstnapühkija akt ja selle säilitamine

Kindlustajad nõuavad, et majal oleks korsten kenasti pühitud ja korstnapühkija antud tunnistus selle kohta ka olemas. Õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Aga kui toimub ikkagi tulekahju, võib ju korstnapühkija antud tunnistus ka ära põleda. Kuidas tõendada, et tunnistus oli ja korstnapühkija ikka käis?

Tuleohutuse seaduses on kirjas, et isegi kui majaomanik ise regulaarselt maja korstnat puhastab (see õigus on olemas), siis üks kord viie aasta jooksul peab seda ikkagi tegema korstnapühkija kutsetunnistusega isik. Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab kutseline korstnapühkija puhastama korra aastas. Töö tehtud, antakse majaomanikule kirjalik korstnapühkimise akt. See peab ütlema, milline on küttesüsteemi tehniline seisukord ning kas kütta on ohutu. Soovitus oleks see sama akt digitaliseerida, teha kasvõi telefoniga pilt ja edastada oma e-mailile või hoida kuskil internetiavarustes, kus sellele oleks ligipääs ka mujalt kui koduarvutist.

(Tuleohutusseadus) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud põletada tahma suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.


Meil käis korstnapühkija ja andis sellise paberi ka. Aga päriselt ma isegi ei mäleta korstnapühkija nime. Ja seda, kas ma tulekahju korral õige paberimapi päästmise käigus kaasa haaraksin, ei ole päris kindel. Esimeses järjekorras ikka rahakott või arvuti. Vähemalt kujutan ma nii ette, päriselt ei tea.

Sama õigusakti järgi on ehitise valdaja seadusega kohustatud ise puhastamiste kohta arvestust pidama ja korstnapühkija akte kuni järgmise puhastamise korrani säilitama. Õnneks või kahjuks ei ole selles õigusaktis, kust nõue pärit, täpsustatud, millisel kujul akti peab säilitama, suhteliselt jabur oleks ka nõuda selle hoidmist tulekindlas kapis. Kindlustajad ütlevad, et korstnapühkija akti olemasolul on kahjukäsitlus kiirem.

Teine ja olulisem nüanss on muidugi juba 2011. aastast korstnapühkijatele pandud kohustus, et kui ta avastab töö käigus tuleohutusnõuete rikkumisi ja tuleohu, peab sellest teada saama lisaks valdajale ka Päästeamet. Nii et ohtlikumal juhul on info olukorra kohta ka olemas ja ega siis nagunii ka tuld teha ei tohikski, kui reaalne oht olemas.

Aga elu näitab, et õnnetus ei hüüa tulles ja süttida võib ka selline maja, milles küttekolded korras ja ohutud. Tuli võib alguse saada ka kellegi kurjast käest, välgulöögist või elektrijuhtmestikust. Ka sel juhul toimub pärast uurimine ja eeldatakse, et kui Päästeametis teadet ohu kohta pole, siis oli kõik korras. Tegelik elu ei käi alati seadusi mööda ja küllap näevad maaklerid ka neid majaomanikke, kelle juures pole hulk aega ühtegi kutsetunnistusega korstnapühkijat käinud. Vanakooli majaomanikud oskavad ja on harjunud neid asju ise tegema. Mõnikord on ka ahjud-pliidid oma kätega ehitatud. Pottsepa kutsetunnistust hakati nõudma alles 2015. aastal, varem oli hinnatud käsiraamat “Ahjud, pliidid, kaminad“ kõigile kättesaadav ja õpikuna kasutuses.


Kas siis peaks maakler müüdavat maja üle vaadates ennetavalt paluma päris korstnapühkija kutsuda ja paluma koopiat sellest tähtsast paberist? Või korraldama tuleohutusauditi? On see üldse maakleri ülesanne?

Päästeamet peab küll seaduse nõuete üle järelevalvet teostama ja teebki seda, kuid igale poole ja alati ka ei jõua. Korstnapühkimise akti puudumine võib majaomanikule tuua kaasa isegi trahvi.

Korstnapühkijatega rääkides selgub, et ega head ja mõistlikku lahendust praegu ei olegi. Hea uudis on see, et 2020. aastast peaks rakenduma Päästeameti juures selline register, kuhu kõik pühkimised ja puhastamised ka kirja pannakse ja registreeritakse. Tuleb veel natukene oodata, sügisel on korstnapühkijatel tööde järjekord nagunii pikk ja siis on need muredki murtud, kus ja kuidas korstnapühkija akti hoida, et see ära ei kaoks või põleks. Maakler oskab kindlasti vastata neile punktidele ja vajadusel on nõu ja jõuga abiks, et müüdav vara saaks kõik vajalikud pareid enne tehingut ikka korda.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (14)

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?