Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illi küla
  • Iru küla
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kadrina alevik
  • Kärevere küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kloogaranna küla
  • Kõima küla
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Laadi küla
  • Lähte alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lavassaare alev
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Maaritsa küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Moldova küla
  • Möllatsi küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustapali küla
  • Muuga küla
  • Müüriku küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurme küla
  • Olustvere alevik
  • Õssu küla
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Peeri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põvvatu küla
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rämsi küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Roodevälja küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tagadi küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõstamaa alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vahi küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardja küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Viiratsi alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Lugeja küsib: Korstnapühkija akt ja selle säilitamine

Kindlustajad nõuavad, et majal oleks korsten kenasti pühitud ja korstnapühkija antud tunnistus selle kohta ka olemas. Õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Aga kui toimub ikkagi tulekahju, võib ju korstnapühkija antud tunnistus ka ära põleda. Kuidas tõendada, et tunnistus oli ja korstnapühkija ikka käis?

Tuleohutuse seaduses on kirjas, et isegi kui majaomanik ise regulaarselt maja korstnat puhastab (see õigus on olemas), siis üks kord viie aasta jooksul peab seda ikkagi tegema korstnapühkija kutsetunnistusega isik. Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab kutseline korstnapühkija puhastama korra aastas. Töö tehtud, antakse majaomanikule kirjalik korstnapühkimise akt. See peab ütlema, milline on küttesüsteemi tehniline seisukord ning kas kütta on ohutu. Soovitus oleks see sama akt digitaliseerida, teha kasvõi telefoniga pilt ja edastada oma e-mailile või hoida kuskil internetiavarustes, kus sellele oleks ligipääs ka mujalt kui koduarvutist.

(Tuleohutusseadus) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud põletada tahma suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.


Meil käis korstnapühkija ja andis sellise paberi ka. Aga päriselt ma isegi ei mäleta korstnapühkija nime. Ja seda, kas ma tulekahju korral õige paberimapi päästmise käigus kaasa haaraksin, ei ole päris kindel. Esimeses järjekorras ikka rahakott või arvuti. Vähemalt kujutan ma nii ette, päriselt ei tea.

Sama õigusakti järgi on ehitise valdaja seadusega kohustatud ise puhastamiste kohta arvestust pidama ja korstnapühkija akte kuni järgmise puhastamise korrani säilitama. Õnneks või kahjuks ei ole selles õigusaktis, kust nõue pärit, täpsustatud, millisel kujul akti peab säilitama, suhteliselt jabur oleks ka nõuda selle hoidmist tulekindlas kapis. Kindlustajad ütlevad, et korstnapühkija akti olemasolul on kahjukäsitlus kiirem.

Teine ja olulisem nüanss on muidugi juba 2011. aastast korstnapühkijatele pandud kohustus, et kui ta avastab töö käigus tuleohutusnõuete rikkumisi ja tuleohu, peab sellest teada saama lisaks valdajale ka Päästeamet. Nii et ohtlikumal juhul on info olukorra kohta ka olemas ja ega siis nagunii ka tuld teha ei tohikski, kui reaalne oht olemas.

Aga elu näitab, et õnnetus ei hüüa tulles ja süttida võib ka selline maja, milles küttekolded korras ja ohutud. Tuli võib alguse saada ka kellegi kurjast käest, välgulöögist või elektrijuhtmestikust. Ka sel juhul toimub pärast uurimine ja eeldatakse, et kui Päästeametis teadet ohu kohta pole, siis oli kõik korras. Tegelik elu ei käi alati seadusi mööda ja küllap näevad maaklerid ka neid majaomanikke, kelle juures pole hulk aega ühtegi kutsetunnistusega korstnapühkijat käinud. Vanakooli majaomanikud oskavad ja on harjunud neid asju ise tegema. Mõnikord on ka ahjud-pliidid oma kätega ehitatud. Pottsepa kutsetunnistust hakati nõudma alles 2015. aastal, varem oli hinnatud käsiraamat “Ahjud, pliidid, kaminad“ kõigile kättesaadav ja õpikuna kasutuses.


Kas siis peaks maakler müüdavat maja üle vaadates ennetavalt paluma päris korstnapühkija kutsuda ja paluma koopiat sellest tähtsast paberist? Või korraldama tuleohutusauditi? On see üldse maakleri ülesanne?

Päästeamet peab küll seaduse nõuete üle järelevalvet teostama ja teebki seda, kuid igale poole ja alati ka ei jõua. Korstnapühkimise akti puudumine võib majaomanikule tuua kaasa isegi trahvi.

Korstnapühkijatega rääkides selgub, et ega head ja mõistlikku lahendust praegu ei olegi. Hea uudis on see, et 2020. aastast peaks rakenduma Päästeameti juures selline register, kuhu kõik pühkimised ja puhastamised ka kirja pannakse ja registreeritakse. Tuleb veel natukene oodata, sügisel on korstnapühkijatel tööde järjekord nagunii pikk ja siis on need muredki murtud, kus ja kuidas korstnapühkija akti hoida, et see ära ei kaoks või põleks. Maakler oskab kindlasti vastata neile punktidele ja vajadusel on nõu ja jõuga abiks, et müüdav vara saaks kõik vajalikud pareid enne tehingut ikka korda.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (8)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?