loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Põltsamaa linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kabriste küla
  • Kärevere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Võiste alevik
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Lugeja küsib: Korstnapühkija akt ja selle säilitamine

Kindlustajad nõuavad, et majal oleks korsten kenasti pühitud ja korstnapühkija antud tunnistus selle kohta ka olemas. Õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Aga kui toimub ikkagi tulekahju, võib ju korstnapühkija antud tunnistus ka ära põleda. Kuidas tõendada, et tunnistus oli ja korstnapühkija ikka käis?

Tuleohutuse seaduses on kirjas, et isegi kui majaomanik ise regulaarselt maja korstnat puhastab (see õigus on olemas), siis üks kord viie aasta jooksul peab seda ikkagi tegema korstnapühkija kutsetunnistusega isik. Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab kutseline korstnapühkija puhastama korra aastas. Töö tehtud, antakse majaomanikule kirjalik korstnapühkimise akt. See peab ütlema, milline on küttesüsteemi tehniline seisukord ning kas kütta on ohutu. Soovitus oleks see sama akt digitaliseerida, teha kasvõi telefoniga pilt ja edastada oma e-mailile või hoida kuskil internetiavarustes, kus sellele oleks ligipääs ka mujalt kui koduarvutist.

(Tuleohutusseadus) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud põletada tahma suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.


Meil käis korstnapühkija ja andis sellise paberi ka. Aga päriselt ma isegi ei mäleta korstnapühkija nime. Ja seda, kas ma tulekahju korral õige paberimapi päästmise käigus kaasa haaraksin, ei ole päris kindel. Esimeses järjekorras ikka rahakott või arvuti. Vähemalt kujutan ma nii ette, päriselt ei tea.

Sama õigusakti järgi on ehitise valdaja seadusega kohustatud ise puhastamiste kohta arvestust pidama ja korstnapühkija akte kuni järgmise puhastamise korrani säilitama. Õnneks või kahjuks ei ole selles õigusaktis, kust nõue pärit, täpsustatud, millisel kujul akti peab säilitama, suhteliselt jabur oleks ka nõuda selle hoidmist tulekindlas kapis. Kindlustajad ütlevad, et korstnapühkija akti olemasolul on kahjukäsitlus kiirem.

Teine ja olulisem nüanss on muidugi juba 2011. aastast korstnapühkijatele pandud kohustus, et kui ta avastab töö käigus tuleohutusnõuete rikkumisi ja tuleohu, peab sellest teada saama lisaks valdajale ka Päästeamet. Nii et ohtlikumal juhul on info olukorra kohta ka olemas ja ega siis nagunii ka tuld teha ei tohikski, kui reaalne oht olemas.

Aga elu näitab, et õnnetus ei hüüa tulles ja süttida võib ka selline maja, milles küttekolded korras ja ohutud. Tuli võib alguse saada ka kellegi kurjast käest, välgulöögist või elektrijuhtmestikust. Ka sel juhul toimub pärast uurimine ja eeldatakse, et kui Päästeametis teadet ohu kohta pole, siis oli kõik korras. Tegelik elu ei käi alati seadusi mööda ja küllap näevad maaklerid ka neid majaomanikke, kelle juures pole hulk aega ühtegi kutsetunnistusega korstnapühkijat käinud. Vanakooli majaomanikud oskavad ja on harjunud neid asju ise tegema. Mõnikord on ka ahjud-pliidid oma kätega ehitatud. Pottsepa kutsetunnistust hakati nõudma alles 2015. aastal, varem oli hinnatud käsiraamat “Ahjud, pliidid, kaminad“ kõigile kättesaadav ja õpikuna kasutuses.


Kas siis peaks maakler müüdavat maja üle vaadates ennetavalt paluma päris korstnapühkija kutsuda ja paluma koopiat sellest tähtsast paberist? Või korraldama tuleohutusauditi? On see üldse maakleri ülesanne?

Päästeamet peab küll seaduse nõuete üle järelevalvet teostama ja teebki seda, kuid igale poole ja alati ka ei jõua. Korstnapühkimise akti puudumine võib majaomanikule tuua kaasa isegi trahvi.

Korstnapühkijatega rääkides selgub, et ega head ja mõistlikku lahendust praegu ei olegi. Hea uudis on see, et 2020. aastast peaks rakenduma Päästeameti juures selline register, kuhu kõik pühkimised ja puhastamised ka kirja pannakse ja registreeritakse. Tuleb veel natukene oodata, sügisel on korstnapühkijatel tööde järjekord nagunii pikk ja siis on need muredki murtud, kus ja kuidas korstnapühkija akti hoida, et see ära ei kaoks või põleks. Maakler oskab kindlasti vastata neile punktidele ja vajadusel on nõu ja jõuga abiks, et müüdav vara saaks kõik vajalikud pareid enne tehingut ikka korda.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Maakler

Hindaja kutsetunnistuse nr. 139634
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (14)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?