Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Elva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabina küla
  • Kakumetsa küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiikla küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Leppneeme küla
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnjõe küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pilka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tiheda küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vägeva küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara
Terje Võrk

Viis olulist küsimust enne maja ostmist

Maja ost on kaalukas otsus, seepärast ei tohi seda teha vaid emotsiooni põhjal. Toon välja viis olulist küsimust, mida tuleb kindlasti enne ostuotsuse langetamist esitada.

1. Mis kuulub müügihinna sisse?

Maja ostu kaaludes on hea teada, et ei osteta ainult maja, vaid üldjuhul terve kinnistu, millel maja asub. Kinnistuga aga võivad olla seotud piirangud: asukohast sõltudes näiteks naabritele võimaldatav juurdepääs, puurkaevu sanitaarkaitsetsoon, kaitsealuste linnu-, looma- või taimeliikide kaitsetsoon. Kinnistuga tulevad kaasa nii õigused kui ka kohustused, vahel ka seadustest tulenevad. Nii ei saa näiteks nõuda elektriliinide ümberpaigaldamist, vaid seadusandja on määranud talumiskohustuse nii elektriliinide kui ka vee- ja kanalisatsioonitrasside talumiseks. 

2. Milliseid renoveerimistöid on majas ja kõrvalhoonetes viimase kümne aasta jooksul tehtud?

Maja ostmisel tuleb see ikka enne tehingu vormistamist koos müüjaga üle vaadata, sest see kaitseb parimal moel võimalike probleemide eest. Vahest ehk silmanähtavalt lagunenud maamaja puhul pole see ilmtingimata vajalik, kui soovitakse pigem ehitusõigusega maad ja ees seisab lammutamine. Enamik ostjaid ei ole ehitusspetsialistid ning kõige kindlam oleks tellida ehitusekspertiis, küttekehade audit jms, kuid tavaliselt nii kaugele ei minda ja usaldatakse müüjat, tema teadmisi ja kinnitust. Müüja peab ostjat niikuinii teavitama võimalikest puudustest ega tohi neid varjata, parem ka, kui kõik teadaolev on lepingusse kirja pandud. Puuduste varjamisel ootavad hiljem kurvad tagajärjed. Remonditöödega on võimalik puudusi varjata, näiteks konstruktsioone kahjustanud niiskuskahjustusi peita. Vaheseinte lisamine või küttesüsteemide muutmine toob kaasa nende dokumenteerimisvajaduse, omavoliliste ümberehitustega ja projektile mittevastav maja ei pruugi sobida kodulaenu hüpoteegi tagatiseks.

3. Milline on maja elektriühendus?

Vanema maja elektriühenduse kohta ei pruugi kuskilt infot leida. Lepinguid ei ole, elektrikapid on ajast-arust ja ilma infota. Kui juhtmetes on vool ja tuled põlevad, on see vanema maja ostmisel väga oluline, see suurendab oluliselt kinnistu väärtust. Kui majaomanik ei oska öelda, kas ampreid on 6, 26 või 86, saab sellist infot Eesti Energia infotelefonilt. Amprite hulk on oluline, sest sellest sõltub, mitu seadet saab korraga kasutada ja kas lisaks kohvikeetmisele saab samal ajal ka televiisorit vaadata. Sõltuvalt liinide võimalustest saab võimsust õigel ajal juurde soetada.

4. Millal maja vabaneb?

Senistel elanikel on kindlasti vaja elamist ümber korraldada, vara ei müüda põhjuseta ja tavaliselt on eesmärk mujale kolida. Kui seda pole veel tehtud, sest maja müügist saadav summa on mõeldud uue elamise ostuks, tasub uuel omanikul müüjale aega anda. Tavapäraselt antakse ümberkorraldusteks kuu või kaks. Suurtes majapidamistes võib müügis olla kõik, nii kinnis- kui ka vallasvara, kuna seda uues elamises enam vaja pole. Uutel omanikel võib eelmise elaniku asjadest vabanemine olla tülikas, kui suurt remonti ei planeerita, kuid on olemas ka spetsialiseerunud ettevõtjaid, kes abistavad mõõduka tasu eest majade ja korterite tühjendamisel. 

5. Kas ostetava maaga, millel maja asub, on seotud naabritevahelisi kirjutamata ja notariaalselt kinnitamata kokkuleppeid piiride, aedade või läbikäiguteede kohta?

Kui tegemist ei ole uusarendusega, võib naabritel olla müüdava maatükiga igasuguseid harjumusi, millega oli harjunud ka senine omanik. Näiteks võis läbi tema kinnistu minna jalgrada jõe äärde kohalikku supluskohta. Kui uue omanikuna selle pahaaimamatult sulged, võib see tekitada naabrites ja kogukonnas palju pahandust ja meelehärmi.

Praegu toimuv vanade kaardimaterjalide alusel joonistatud piiride ümbermõõtmine ja digitaalne täpsustamine võib kaasa tuua ootamatusi, näiteks on juhtunud, et uued piirid lähevad läbi naabri kasvuhoone. Seni on sõbralikult sellega lepitud, aga tegelikult ju ei pea seda tegema. Heade naabersuhete huvides on mõistlik piiriküsimused ja võimalikud konfliktikohad välja selgitada kohe alguses.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (14)

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?