Maja ost on kaalukas otsus, seepärast ei tohi seda teha vaid emotsiooni põhjal. Toon välja viis olulist küsimust, mida tuleb kindlasti enne ostuotsuse langetamist esitada.
1. Mis kuulub müügihinna sisse?
Maja ostu kaaludes on hea teada, et ei osteta ainult maja, vaid üldjuhul terve kinnistu, millel maja asub. Kinnistuga aga võivad olla seotud piirangud: asukohast sõltudes näiteks naabritele võimaldatav juurdepääs, puurkaevu sanitaarkaitsetsoon, kaitsealuste linnu-, looma- või taimeliikide kaitsetsoon. Kinnistuga tulevad kaasa nii õigused kui ka kohustused, vahel ka seadustest tulenevad. Nii ei saa näiteks nõuda elektriliinide ümberpaigaldamist, vaid seadusandja on määranud talumiskohustuse nii elektriliinide kui ka vee- ja kanalisatsioonitrasside talumiseks.
2. Milliseid renoveerimistöid on majas ja kõrvalhoonetes viimase kümne aasta jooksul tehtud?
Maja ostmisel tuleb see ikka enne tehingu vormistamist koos müüjaga üle vaadata, sest see kaitseb parimal moel võimalike probleemide eest. Vahest ehk silmanähtavalt lagunenud maamaja puhul pole see ilmtingimata vajalik, kui soovitakse pigem ehitusõigusega maad ja ees seisab lammutamine. Enamik ostjaid ei ole ehitusspetsialistid ning kõige kindlam oleks tellida ehitusekspertiis, küttekehade audit jms, kuid tavaliselt nii kaugele ei minda ja usaldatakse müüjat, tema teadmisi ja kinnitust. Müüja peab ostjat niikuinii teavitama võimalikest puudustest ega tohi neid varjata, parem ka, kui kõik teadaolev on lepingusse kirja pandud. Puuduste varjamisel ootavad hiljem kurvad tagajärjed. Remonditöödega on võimalik puudusi varjata, näiteks konstruktsioone kahjustanud niiskuskahjustusi peita. Vaheseinte lisamine või küttesüsteemide muutmine toob kaasa nende dokumenteerimisvajaduse, omavoliliste ümberehitustega ja projektile mittevastav maja ei pruugi sobida kodulaenu hüpoteegi tagatiseks.
3. Milline on maja elektriühendus?
Vanema maja elektriühenduse kohta ei pruugi kuskilt infot leida. Lepinguid ei ole, elektrikapid on ajast-arust ja ilma infota. Kui juhtmetes on vool ja tuled põlevad, on see vanema maja ostmisel väga oluline, see suurendab oluliselt kinnistu väärtust. Kui majaomanik ei oska öelda, kas ampreid on 6, 26 või 86, saab sellist infot Eesti Energia infotelefonilt. Amprite hulk on oluline, sest sellest sõltub, mitu seadet saab korraga kasutada ja kas lisaks kohvikeetmisele saab samal ajal ka televiisorit vaadata. Sõltuvalt liinide võimalustest saab võimsust õigel ajal juurde soetada.
4. Millal maja vabaneb?
Senistel elanikel on kindlasti vaja elamist ümber korraldada, vara ei müüda põhjuseta ja tavaliselt on eesmärk mujale kolida. Kui seda pole veel tehtud, sest maja müügist saadav summa on mõeldud uue elamise ostuks, tasub uuel omanikul müüjale aega anda. Tavapäraselt antakse ümberkorraldusteks kuu või kaks. Suurtes majapidamistes võib müügis olla kõik, nii kinnis- kui ka vallasvara, kuna seda uues elamises enam vaja pole. Uutel omanikel võib eelmise elaniku asjadest vabanemine olla tülikas, kui suurt remonti ei planeerita, kuid on olemas ka spetsialiseerunud ettevõtjaid, kes abistavad mõõduka tasu eest majade ja korterite tühjendamisel.
5. Kas ostetava maaga, millel maja asub, on seotud naabritevahelisi kirjutamata ja notariaalselt kinnitamata kokkuleppeid piiride, aedade või läbikäiguteede kohta?
Kui tegemist ei ole uusarendusega, võib naabritel olla müüdava maatükiga igasuguseid harjumusi, millega oli harjunud ka senine omanik. Näiteks võis läbi tema kinnistu minna jalgrada jõe äärde kohalikku supluskohta. Kui uue omanikuna selle pahaaimamatult sulged, võib see tekitada naabrites ja kogukonnas palju pahandust ja meelehärmi.
Praegu toimuv vanade kaardimaterjalide alusel joonistatud piiride ümbermõõtmine ja digitaalne täpsustamine võib kaasa tuua ootamatusi, näiteks on juhtunud, et uued piirid lähevad läbi naabri kasvuhoone. Seni on sõbralikult sellega lepitud, aga tegelikult ju ei pea seda tegema. Heade naabersuhete huvides on mõistlik piiriküsimused ja võimalikud konfliktikohad välja selgitada kohe alguses.
Kommentaarid