Ostes kinnisvara, esitavad tulevased omanikud eluasemele sageli kõrgeid nõudmisi, tavaliselt on need seotud hoone ehitusaasta, korruste arvu ja korteri asukohaga. Oluline on ka korteri paigutus majas.
Teame, et korteri hind sõltub peamiselt selle pindalast. Miks on aga ühes ja samas elamukompleksis ruutmeetri maksumus erinev? Vastus on lihtne: see sõltub korterite paigutusest. Seega tuleks selgeks teha, millised ootused on teil uue eluaseme suhtes, millega lepite, millega mitte, missugused on teie peamised nõudmised, näiteks ruumide suuruse või paigutuse suhtes. Otsuse tegemisel tuleks ennekõike arvestada sellega, et teie elukvaliteet valikuid tehes ei kannataks.
Elamukompleksis võivad korterid paikneda nii, et korteri kõik aknad on ühel pool maja, või nn läbi maja, kus aknad avanevad nii maja ette kui ka taha. Tuleks kaaluda, millised on ühe või teise paigutuse eelised ja puudused ning kuidas korteri renoveerimisel neid eeliseid ära kasutada või puuduste mõju vähendada. Enne korteriostu mõelge, kuidas te suhtute nurgakorterisse või korterisse, kus aknad avanevad mitmes suunas. Nurgakortereid peetakse üldiselt niiskemateks ja peljatakse, et seintel võib välja lüüa hallitus. Samas on nurgakorter hea valik neile, kes otsivad vaikust ega taha igast küljest kostuvaid naabrite hääli.
Korteritel, kus aknad avanevad mitmele poole, on lineaarse planeeringuga korterite ees mitmeid eeliseid. Suvekuumuses ja konditsioneeri puudumisel on võimalus selliseid ruume paremini ventileerida ja samas ka rohkem päikesevalgust nautida. Kui korteri aknad avanevad mitmele poole, siis töötuba ja elutuba oleks mõistlik sisustada päikesepoolsele küljele ning magamistuba pimedamasse tuppa. Sellise korteri ainsate puudustena saab välja tuua kõrgema hinna ja võimalikud probleemid, kui soovitakse teha ümberehitusi. Ergonoomilised nutika planeeringuga korterid aga tavaliselt suuri ümberehitusi ei vaja.
Mõned disainerid eelistavad lineaarseid kortereid, kus kõik toad paiknevad ühel joonel. Miinus on aga see, et vaade on akendest alati sama ning see võib muutuda igavaks. Samas on sellistesse ruumidesse sisenedes üldjuhul kohe näha aknad, mitte koridori seinad, ja see on visuaalselt meeldivam. Peamine puudus on lõuna poole jäävate akendega korteris suvine päikesevalgus ja umbsus, põhjapoolses korteris aga talvine jahedus.
Kui korteri 2–3 külge on õuepoolsed, siis on seal talvel 3–5 kraadi külmem ja suvel vastupidi kuumem kui teistes korterites – eriti, kui maja ots on päikesepoolne. Nurgakorter paksude seintega telliskivimajas on mugavam. Seal neid riske ei ole: paks sein toimib puhvrina, vältides ülekuumenemist või liigset jahtumist.
Nurgakorterid on suurepärane võimalus ruumi kujundamiseks, kuigi sellise paigutusega korterite omanike sõnul on nurgakorteril rohkem puudusi kui eeliseid. Tavaliselt on seal madalam õhutemperatuur, mille põhjus võib peituda seinte külmumises või ebakvaliteetsetes paneelide ühendustes. Kehvalt soojustatud ruumides on võimalik ka hallituse teke. Need probleemid on omased vanadele kortermajadele, uued hooned hoiavad tänu nüüdisaegsetele ehitusmaterjalidele soojust paremini. Nurgaruumides ei ole probleeme ventilatsiooni ega disainilahendustega. Populaarsed on nurgapealsete korterite avatud terrassid, mis annavad võimaluse valida päevaseks lõõgastumiseks päikeselise või varjulise koha. Samuti on eeliseks eri suundadesse avanevad aknad ja hea ümberehituse võimalus juhul, kui on soov ühetoaline korter kaheks ümber ehitada.
Tänapäevastes kvaliteetsetes elamukompleksides pole ka nurgakorterites niiskuse- ega külmaprobleeme, sest majad on ehitatud tellis-monoliittehnoloogial, neil on hingedega ventileeritavad fassaadid, mis on viimistletud naturaalse portselanist kivikeraamikaga, ning see tagab usaldusväärse soojus- ja niiskusisolatsiooni igasuguse planeeringuga korterites.
Kommentaarid