Novembris tehti Eesti korteriturul 1782 ostu-müügitehingut, mida oli 0,3% enam kui oktoobris, ent 34% vähem kui veel 2021. aasta novembris. Järsu tehingute arvu languse järel on turg stabiliseerunud, kuid see võib olla ajutine ning turuaktiivsuse langus võib lähikuudel süveneda. Teisalt pole ka müügipakkumiste arv kasvanud, mitmetes väikelinnades on pakkumismaht koguni vähenenud. See viitab eeskätt spekulatiivse müügipakkumise tagasitõmbumisele.
- Tarbijaskonna kindlustunne on kõikuv. Kui veel novembris vaadati kinnisvaraportaali kv.ee päevas 40 000 – 50 000 korda, siis detsembris on vaatamiste arv tõusnud taas 100 000 ligi. Ostuhuvi muutustes on rolli mänginud ka meedia sõnumitega elamispindade hinnalangusest – see on huvilisi kinnisvaraturule tagasi toonud. Paraku pole hinnalangus osutunud kuigi laialdaseks, eelkõige on langenud magalapiirkondade korterite hinnad: võrreldes septembriga keskmiselt 5%. Arendajad, kes proovisid ülipositiivsest turusituatsioonist viimse hetkeni maksimaalse kasumi välja pigistada, on nüüd uute korterite pakkumishindu alandanud, kehva planeeringu ja/või vaatega korterite osas koguni kuni 10% võrra.
- Üürihinnad on langenud Tallinnas ja Tartus üsna kiiresti: võrreldes suvise tipuga juba vastavalt 7,5% ja 6% võrra. Samas on üüriturg ikkagi oluliselt efektiivsem kui ostu-müügitehingute turg ning sügisene hinnalangus on tavapärane.
- Novembris Eesti korteriturul tehtud ostu-müügitehingute mediaankeskmine hind oli 2205 €/m2, mida oli uute korteritega tehtud tehingute arvu osakaalu suurenemise tõttu 8,6% ning võrreldes aastatagusega koguni 28% enam. Järelturu korterite hind oktoobris ega novembris enam ei tõusnud. Tallinnas kujunes novembris korteriturul 664 ostu-müügitehingu keskmiseks mediaanhinnaks 2791 €/m2, mida oli võrreldes oktoobriga 2,7% vähem, kuid 2021. aasta novembriga võrreldes siiski veel 20% enam. Tehingute arv alanes sealjuures kuises võrdluses 4,7% ja aastases võrdluses koguni 40% võrra.
- Tartus tehti 183 ostu-müügitehingut mediaanhinnaga 2410 €/m2. Nii tehingute arvu kui ka hinnataseme muutusi mõjutas ajutiselt suurenenud uute korterite tehingute hulk. Tehingute arv suurenes sealjuures võrreldes eelneva kuuga 68% ja hinnatase 8,5% võrra, aastases võrdluses tehingute arv siiski alanes 15% võrra. Mediaanhinna aastane kasv jäi Tartus uute korterite toel 41% juurde, sarnasel põhjusel kasvasid ka Pärnus hinnad 2021. aasta novembriga võrreldes 45% võrra. Kui aga tehtud tehinguid üksikobjektide lõikes vaadelda, ei saa ei Tallinnas, Tartus ega Pärnus novembris varasema kuuga võrreldes olulisi hinnamuutusi täheldada.
- Lähikuudel ei ole turuaktiivsuse kasvu oodata. Müügipakkumiste kasvusurve näib olevat taandunud ning varasemad prognoosid, et 2023. aasta sügiseks ei tasu keskmiselt üle 15%-list elamispindade hinnalangust oodata, näivad tõesed. Lähikuud toovad rahuliku kinnisvaraturu, kus usinamad võivad sooduspakkumiste seast tabada varasid, mille ostuhetke ajastamine võib tulevikus tagasivaatavalt tunduda võrdlemisi hea.
Tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul 2022. aastal
.jpg)
Allikas: Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvaraanalüütik ja kutseline hindaja, riiklikult tunnustatud ekspert
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas, kinnisvaraportaal kv.ee
Kommentaarid