Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Vihula vald
  • Kanepi vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Koigi vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jõhvi küla
  • Kaagvere küla
  • Kambja alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Koigi küla
  • Kolga alevik
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõpu alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuru küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Mähma küla
  • Mai
  • Manniva küla
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Metsanurme küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Muuga küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõo alevik
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Randvere küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saku alevik
  • Salu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Saustinõmme küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sõrve küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valkla küla
  • Valma küla
  • Vana-Pärnu
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Viiratsi alevik
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võnnu alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Liia Koreline

Naabritülidest ja leppimisvõimalustest

Tülisid tuleb naabrite vahel ikka ette, lahkarvamuste põhjuseks võib olla näiteks must trepikoda, parkimiskohtade puudus, liftirike, lõputud renoveerimised või kirjutised seintel. Järgneda võib terav ja pikale veniv tüli. Esineb ka nii tõsiseid konflikte, et keegi on sunnitud elupaika vahetama või kohtu poole pöörduma. Toon välja kõige sagedasemad konfliktiallikad, mille tõttu tüli naabrite vahel võib lõppeda kohtuprotsessiga.

 

Naabrite üleujutamine

Kõige levinum „sõjaolukord“ naabrite vahel tekib veeavarii tõttu, kui tuleb jõuda kokkuleppele kahju tekitanud põhjuse, kahjusumma määramise ja kompensatsiooni väljamaksmise osas. Suur veeavarii võib tekkida väga lihtsal põhjusel: lahti unustatud veekraan, keskküttetoru leke, kraanikausi või käterätikuivati leke. Isegi tagasihoidlikud veekahjustused seintel või laes võivad süüdlasele maksma minna kopsaka summa, rääkimata juhustest, kui on rikutud mööbel või väärisasjad. Kompensatsiooni suurus sõltub korteri üldseisundist avarii ajal, samuti kahjustatud pindade suurusest ja mööbli seisukorrast. Kannatanul on oluline detailselt tõestada kahjustuste tekkepõhjus ja hoolitseda tõestusmaterjali olemasolu eest. Veekahjustused tuleks fikseerida foto- või videosalvestustena ning kohale kutsuda kindlustusfirma esindaja ja hindaja, kes selgitavad välja kahju suuruse. Koostatud akti ja sõltumatu eksperdi aruande põhjal on võimalik taotleda kompensatsiooni vabatahtlikkuse alusel või kohtu kaudu. Igati kasulik on lasta oma korter või maja õnnetuste vastu kindlustada.

 

Kärarikkad koosviibimised

Öörahu rikkumine on samuti naabritülide üks sagedasem põhjus. Akustiline müra segab uinumist ja rahulikku uneaega. Öist jõudeaega võivad segada ka naabrite remonditööd või mööbli ümberpaigutamine, vali muusika või jutt, laste nutt või muusikainstrumentidel mängimine. Öörahu kehtib kella 23-st kuni 7-ni hommikul. Juhul kui naabrid oma öise eluviisiga süstemaatiliselt segavad, soovitavad juristid välja kutsuda politsei. Mida tihemini sellised väljakutsed fikseeritakse, seda rohkem on võimalusi korrarikkujaid karistada. Kuid siin on vaja silmas pidada, et protokolli administratiivse korrarikkumise kohta vormistab politsei ainult juhul, kui naaber käratseb või rikub mõnel muul moel korda politsei juuresolekul. Vajalikud on ka naabrite tunnistused, videoülesvõtted ja koopiad kaebustest, mida saab kasutada kohtus tõestusmaterjalina. Soovitus: hoiatage varakult oma naabreid, kui kavatsete oma korteris korraldada öist koosviibimist! Täpsustage, mis kell külalised saabuvad ja kui kaua pidu kestab.

 

Korteri kooskõlastamata renoveerimine

Ühe korteri ümberehitus võib häirida kõiki majaelanikke, kutsuda esile isegi kandetalade deformatsiooni või rikkuda kogu maja arhitektuurilahenduse. Näiteks rõdu või lodža ümberehitus köögiks võib kahjustada mitte ainult naaberkortereid, vaid kogu maja konstruktsiooni. On juhuseid, kus ümberehituse käigus on maja elanikud omastanud osa üldvarast, näiteks liitnud oma korteriga maja tehnilise ruumi või osa pööningust. Selline ümberehitus on võimalik ainult kogu kortermaja elanike ühisel nõusolekul. Tüli põhjuseks võib olla ka majaelanikega kooskõlastamata paigaldatud üldkasutatava koridori uks, mis võib sulgeda koridori ja takistada tulekahju korral evakueerumist. Seadusevastast ümberehitust märkavatel naabritel on õigus esitada kohtusse kaebus.

 

Agressiivsed neljajalgsed

Igaühel on õigus soetada omale koduloomi. Seadusandlus ei piira kortermajas peetavate koduloomade arvu ning osa elanikke ei piirdugi ühe koera või kassiga. Pidevad häälitsused, ebameeldivad lõhnad ja koduloomade mustad jäljed trepikojas võivad põhjustada tõsise konflikti. Seda ka juhul, kui loom on rikkunud naabrite vara, hirmutanud või kedagi hammustanud – siis võib tüli viia kohtusse. Soovitada saan vaid üht: kui teil on tahe soetada koduloom, hinnake oma võimalusi ja aega, mis kulub looma eest hoolitsemisele, ning kaaluge kõiki riske, mis on seotud kodulooma omamisega kortermajas. Kui te elate eramajas ja naabermajad on lähedal, siis hoidke oma koduloomi kinni ja piirake nende liikumist ainult teile kuuluval territooriumil. Kui teie koer pidevalt haugub ja on agressiivne, pöörduge loomakliinikusse – ehk saate sealt nõu ja abi.

 

Maavalduse kasutamine

Maal elavate kinnisvaraomanike vahel võib tekkida konflikt maa õiglase kasutamise osas, näiteks vanade aedade või tarade asendamise korral. Võib juhtuda, et naabrid ei suuda kiusatusele vastu panna ja laiendavad oma territooriumi poole meetri võrra, see ei jää aga maatüki valdajal märkamata. Ent segaste kirjelduste tõttu maaomaniku dokumentatsioonis võib olla raske tõestada, kellele see pool meetrit maad ikkagi kuulub. Vaidlust tekitavad ka ligipääs naabri maa-alal paiknevatele kommunikatsioonisüsteemidele, sanktsioneerimata insenerilahendused ja tehnilistele nõuetele mittevastavad ehitised – näiteks kergestisüttivatest materjalidest ja liiga kõrged või vaadet muul moel rikkuvad tarad.

 

Kodukontor

Äritegevuse korraldamine kodustes tingimustes on viimasel ajal üsna levinud. Seadusandlus lubab teatud tingimustel kasutada korterit kontoriruumidena. Oma korterisse kiputakse aga sisse seadma ka laoruumi, tootmistsehhi või eralasteaeda ning see võib majaelanikke häirida. Naabritel on õigus informeerida kodukorra rikkumistest korteriühistut, maksuametit ja teisi asutusi, kes tegelevad äritegevuse korraldamisega. Siin saan soovitada ainult seadustest kinni pidada, vastasel juhul võib kodune äritegevus lõppeda kohtus.

 

Parkimiskohtade nappus

Elumaja territooriumi kasutatakse ka parklana ja see õigus on kõigil elanikel. Esineb aga juhuseid, kus autoomanikud sildistavad parkimiskohti omadeks ja võõrasteks ning parkimiskohtade piirajaid „karistatakse“ autoakende lõhkumise või rehvide läbitorkamisega. Tüli võib viia kohtuni välja. Autoomanikud, kes ei leia parkimiskohta, pargivad sõiduki lasteväljakule, murule või kõnniteele. Selline käitumine võib tuua rahatrahvi ja muidugi ka tüli naabrite vahel. Parkimisprobleeme tuleks arutada korteriühistu koosolekul. Naabrivalve on hea vahend parkimisplatsil kord jalule seada. Parkimisel jälgige, et te ei sulgeks naabritele väljasõiduteed. Ärge käivitage autot puhkepäeva südaööl või väga varasel hommikutunnil, parkige auto oma, mitte naabri akende alla, ärge paugutage uksi ega laske autotuledel naabrite akendesse paista!

 

Minu nägemus heast naabrist

Kui teie majja on saabunud uusasukad, siis leidke võimalus nendega tutvuda, tervitage, tehke sümboolne kingitus, näiteks endaküpsetatud kook. Informeerige uusi naabreid prügi äravedamise päevadest ja tutvustage muid olmeprobleeme. Püüdke saada teada, kui suur on naabripere, kus nad töötavad ja millise graafiku järgi. Sel moel saate teatud probleeme ennetada. Näiteks kui teie naabrid töötavad öösiti, siis püüate päevasel ajal elada vaiksemas rütmis ja anda neile rahulikku uneaega. Kui peres on väikesed lapsed, siis püüate õhtuti vaiksemalt olla. Andke ka oma uutele naabritele enda kohta infot, näiteks et teie poeg mängib trumme või millal alustate remonditöid. Olge ettevaatlik ühise vaheseina kasutamisega: ärge paigaldage selle äärde müra tekitavaid kodumasinaid, telerit ja kõlareid. Kui te elate naabrite kohal, siis tasuks panna kodumasinate alla müra summutav vaipkate. Häirivad võivad olla ka teie rasked sammud, laste jooks ja põranda kriipimine. Leppige kokku, et kui keegi käitub naabri suhtes häirivalt, siis antakse sellest kohe märku.

Hoidke ühisel maa-alal puhtust ja korda. Ka eramaja hoolitsemata territoorium võib naabreid häirida ja tüli tekitada. Kui kasutate oma aias kemikaale, küsige, ega teie naabritel või nende koduloomadel allergiat ei ole. Jälgige tulekoldeid, kui valmistate õues süüa või põletate prahti – võibolla kuivatavad naabrid just sel päeval õues pesu. Ärge jätke kasutamata ka võimalust üksteist abistada. Kui teie naabrid sõidavad, kas puhkusele või nädalalõppu veetma, ärge unustage valvsust, jälgige ka nende korterit või maja. Olge valvsad ka siis, kui naabrid on kodus, ning andke neile märku, kui näete kahtlaseid isikuid maja ümber liikumas. Kui kahtlused on tõsised, helistage politseisse. Pakkuge abi ja tuge, kui naabril on vaja hoida lapsi või koduloomi, abi kodu- või aiatöödes.

Kui olete informeeritud muudatustest teie elurajoonis, teavitage ka oma naabreid. Leidke aega ja tahet luua oma lähedal elavate inimestega võimalikult head suhted! Vastutasuks saate rahulikult elada sõbralikus ja ohutus keskkonnas.

 

Liia Koreline, kinnisvaramaakler

Galerii

Kommentaarid

Liia Koreline

Liia Koreline

Kliendilemmik 2019, 2020 Aasta maakler 2019, 2020

Maakler

Mobiil +372 510 2206
Telefon +372 614 4600
Keeled
liia.koreline@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (12)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?