Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Kõima küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: märts 2022

 

 

Lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: märts 2022

Turuaktiivsus näitas märtsis 27% kasvu - elamispindade turg on Ukraina kriisi taustal vastupidav
2022. aasta märtsis tehti Eesti korteriturul kokku 2309 ostu-müügitehingut. Võrreldes veebruariga võis iga-aastaste hooajaliste tegurite tõttu täheldada turuaktiivsuse 27%-list kasvu, kuid võrreldes 2021. aasta märtsiga, aga 3,1% langust. Võrreldes aastatagusega oli tehingute arvu vähenemine ootuspärane, kuna aastatagune võrdlusbaas on järjest kõrgem, pakkumiste arv endiselt ajalooliselt madalaimal tasemel ning Ukraina kriisist tingituna on asunud ettevõtjate ja majapidamiste kindlus halvenema nii edasiste investeeringute tegemise kui ka tarbimisotsuste langetamise osas. 

 

Märtsi korteriomandite tehingute võrdlus aastate lõikes

Võrreldes aastatagusega ei olnud turuaktiivsuse langus sugugi veel nii laiapõhjaline ning tehingute arv vähenes eeskätt Tallinnas (-13%), kuid ostuaktiivsus langes peale Harjumaa siiski ka lisaks mitmetes teistes Eesti maakondades. Arvestades olemasolevat pakkumise hulka kui ka 2021. aastast järsult kasvanud pakkumishindade taset, siis tõenäoliselt lähikuudel edasine turuaktiivsuse langus jätkub. Pakkumismahu ja ehitusaktiivsuse tugevat suurenemist asub oodatust tugevamalt tagasi hoidma Ukraina kriisist tingitud ehitusmaterjalide hinnakasvu ja kättesaadavuse halvenemise võimendumine.

 

Ruutmeetrihinna kasv
Turuaktiivsuse kasvu ei soodusta muidugi hetkel ka järjepidevalt halvenev elamispinna kättesaadavus, mille juures märtsi näitel kasvasid Tallinnas korterite hinnad 2599 €/m2 mediaanhinna taustal võrreldes aastatagusega 22%, Tartus 8,9% (1950 €/m2) ning Pärnus ajutiselt kasvanud uute korterite müügimahu tõttu koguni 55% võrra (1853 €/m2), mida on enamikes piirkondades olnud selgelt enam kui potentsiaalse ostjaskonna osas samal perioodil avaldunud sissetulekute ja säästude kasv. Vaadates korterite hinnakasvu nende ehitusaasta baasil, võib enamikes Eesti linnades ja nende lähiümbruses märgata aga pigem ~ 30%-list hinnatõusu. Arvestades eeskätt ehitushinna jätkuvat kasvu ning hetkel turul aset leidvat täiesti uute ja ehituslikult vanemate korterite vahelist hinnadiferentsi, jätkub tõenäoliselt lähitulevikus eeskätt laiapõhjaline surve järelturukorterite hindade tõusuks, kuna üha vähem koduostjaid on võimelised uute korterite pakkumishindade kasvule järele tulema.

 

Valg- ja vastulinnastumine on elamispinna kättesaadavuse halvenemise tõttu võimendunud
Laiapõhjaline jätkuv hinnatõus sunnib üha enam inimesi kolima Tallinnast selle lähiümbrusesse või ka Eesti väikelinnadest nende vahetusse ümbrusesse, eeskätt piirkondlikesse alevikesse. Sagenemas on ka lisaks valglinnastumisele nn vastulinnastumine, kus linnas elamise kalliduse tõttu suundutakse ka üha enam just ääremaastunud piirkondadesse tagasi, sest paljude jaoks on see ainuke võimalus oma päris kodu omada, mis paraku on paljudele eestlastele kinnisideeks ning mis on muidugi täiesti enesestmõistetav soov. Kui vaadata 2022. aasta esimese kolme kuu vältel ainuüksi piirkondi, mis paiknevad Eestis väljaspool linnu, on turuaktiivsus kasvanud võrreldes aastatagusega ligi 4% võrra ning samaaegselt mediaanhind 15% võrra, indikeerides väikeasumite üsna aktiivset korteriturgu.

 

Üüriturg ja Kredexi käenduse muutumine
Eeskätt Tallinna lähiümbruse järelturuaktiivsust asub lähikuudest mõjutama üha enam ka asjaolu, et 2022. aasta märtsist on üürihinnad suurenenud nii sisenõudluse kui ka turule lisandunud sõjapõgenike tõttu. Seetõttu võib üha rohkem seniseid üürijaid otsustada eluasemelaenu võtmise kasuks, kuna laenuraha on jätkuvalt laialdaselt kättesaadav ning Eestis hetkel veel odavam kui kunagi varem. Lisaks, on lähitulevikus üha tõenäolisem, et seni kuumenenud elamispindade turgu võidakse Kredexi käenduse kvalifikatsiooni muutmise osas veidi jahutama asuda, mis võib nooremapoolseid ostjaid kiiresti ostuotsuseid langetama panna. Laias laastus ei ole aga Kredexi käenduse senise sihtgrupi osas tõenäoliselt mingisuguseid kardinaalseid muutusi oodata.

 

Euribor näitas märtsi vältel üsna kiiret tõusu nulli suunas
2022. aasta jaanuaris kui ka veebruaris oli keskmine eluasemelaenu intress Eestis 2,03% (veel 2021. aasta alguses ~ 2,2% ja 2020. aasta alguses ~ 2,5%). Euroopa keskpank on aga üha selgemalt andnud indikatsioone, et 2022. aasta lõpus või 2023. aasta alguses alustatakse euroalal baasintressimäära tõstmisega, millele eelneb nn rahatrüki vähendamine. Selle uudise kui ka üleüldiselt Ukraina kriisiga seotud finantsturgude volatiilsuse kasvu tõttu on asunud Euribor, mis on enamike kodulaenulepingutega otseselt seotud, tempokalt kasvama. Hetkeseisuga võib tõenäoliselt eeldada, et Euribor ületab nulltaseme 2023. aasta alguses ning tuleks arvestada, et ka juba olemasolevad kodulaenud muutuvad selle taustal peatselt kallimaks. Lihtne arvutus ütleb, et kui Eestis on täna keskmine eluasemelaenu jääk ligi 50 000 euro tasemel, siis viimastel aastatel väljastatud nulliga nn flooritud kodulaenude puhul euribori 1% tasemele küündimine, mis ei ole lähiaastate vaates kuigi ebatõenäoline, suurendaks leibkonna igakuist intressikulu ligi 40 euro võrra. Sealjuures tuleb aga arvestada, et tänaseks on uute väljastatud kodulaenude summa juba ligi 110 000 euro tasemel, mis viitab siiski oluliselt suurematele võimalikele väljaminekute kasvule.

 

6-kuu Euribor perioodil 1. jaanuar - 5. aprill 2022

 

Kinnitamaks mõttekäiku, et kinnisvarabürood ootavad lähitulevikus turuaktiivsuse vähenemist, toetab lisaks tarbijakindluse halvenemisele, liialt kiirele pakkumishindade kasvule ja vähesele pakkumismahule vastavat asjaolu ka tegur, et laenuraha ohustab selle võimalik kallinemine. Elamispindade turuaktiivsust veavad teadupoolest eeskätt tarbijate emotsioon ning laenuturg, mille juures mõlemad tegurid on ettevaatavalt seega veidi muutumas. Senise odava laenuraha taustal on elamispindade turg kogu kasvutsükli vältel tempokalt kasvanud, mille taga on olnud eeskätt euroala ekspansiivne rahapoliitika (vt joonis allpool). Ettevaatavalt võib aga oodata kinnisvaraturul mõningast rahunemist, mille juures hetkel on aga tänases turusituatsioonis siiski keeruline näha elamispindade hinnakasvu järsku vaibumist. Piiratud pakkumise keskkonnas jääb tempokalt kasvav ehitushind, üsna madal tööpuudus kui ka kümnendi kõrgeima inflatsiooni käest investeeringutesse pagev kapital kinnisvarade hinnatõusu endiselt toetama.

 

Märtsis võis täheldada Eestis üüripakkumiste arvu järsku vähenemist
Kui elamispindade kiirenenud hinnakasvu taustal võis juba 2021. aasta suvel prognoosida, et sissetulekutest kiirem hinnakasv viib mõningase viitajaga turuaktiivsuse vähenemiseni ning samaaegselt üürituru aktiivsuse kasvuni, siis tänavu kevadest on vastav prognoos sõjapõgenike tõttu võimendunud. Kui veel 2022. aasta veebruaris oli kinnisvaraportaalis kv.ee avalikke korterite üüripakkumisi Tallinnas ligi 1300 ja Tartus ligi 300 tk, siis aprilli alguseks on neid juba Tallinnas 37% ja Tartus 24% võrra vähem. Sõjapõgenikke on Eestisse saabunud oodatust rohkem ning vastav trend tõenäoliselt jätkub, mille juures ei saa ka näiteks tähelepanuta sugugi jätta, et Varssavis on üüripindade pakkumiste arv kukkunud sõjaperioodil veidi üle poole ja Krakowis juba 70% võrra, mis annab alust arvata, et üüripakkumine jätkab ka Eestis vähenemist. Kõikide sõjapõgenike pikaajaline majutamine Eesti üürikorterites ei tule muidugi vaba turu mõistes kõne alla. Hetkel on vabu üüripakkumisi ligi 1500, mis väga kitsastes oludes võimaldaks maksimaalse täituvuse korral majutada pelgalt ca 6000 inimest, kuid põgenikke on Eestis juba ligi 30 000 jagu.

 

Üürihinnad on asunud pakkumise vähenemise taustal laiapõhjaliselt tõusma, kuid nende kasv on olnud keskmisest tugevam just madalama kvaliteediga ja suuremate korterite osas. Kohati võis märtsi vältel täheldada, et üürihinnad tõusid Tallinnas piirkonniti mõnekümne protsendi võrra, kuid turul tervikuna taolist hinnatõusu ei ole veel siiski täheldada. Üüripakkumiste vähene hulk, sõjapõgenike jätkuv lisandumine, elamispinna kättesaadavuse halvenemine kui ka koroonapiirangute kadumine ja selle taustal tõenäoliselt paranev teenindussektori tööturg jääb lähikuudel soodustama üürihindade jätkuvat kasvu. Viimaste hulka ei saa lisamata jätta ka juba sõlmitud üürilepinguid, mille osas saab 2021. aasta tempoka inflatsiooni tõttu rakendada juba tõenäoliselt indekseerimiskokkuleppeid. Üüriinvesteeringute tegemine oli 2021. aastal Eestis varasemast oluliselt tugevam. Tänased sündmused võivad investeeringute tegemist jätkuvalt toetada, kuid müügipakkumiste osas ei ole kuigi märkimisväärset järelturupakkumiste arvu kasvu siiski lähikvartalitel oodata. See survestab aga omakorda hinnatõusu ostu-müügitehingute turul, mis tänavu püsib tõenäoliselt keskmiselt 15% tasemel, hoides üüritootlused olenemata üürihindade kiirenenud kasvust endiselt madalal.

 

Tallinna ja Tartu linna keskmine üüritootlus perioodil 2012 - 2022

 

Määramatus ning tänases majanduskeskkonna kehv nähtavus on lähikuude märksõnadeks
Lähima paari kuu vältel võib sarnaselt iga-aastastele hooajalistele teguritele oodata turuaktiivsuse talviselt tasemelt suurenemist, mida saadab ka varasemast suurem aktiivsus üüriturul. Iga-aastaselt on tavapärane, et igas järjestikuses kvartalis korteriturul tehingute arv Eestis suureneb. Ukraina kriisi majanduslike ja sotsiaalsete mõjude tõttu püsib lähitulevik siiski endiselt arvestatavas osas määramatu, kuna eeskätt majanduskeskkonna osas on nähtavus üsna kehv ning prognooside tegemine on raskendatud. Viimast iseloomustab hästi ka olukord, kus Eestis tegutsevad arvestatavad institutsioonid prognoosivad tänavuseks samaaegselt nii majanduskasvu kui ka -langust. Kui veel aasta alguses võis 2022. aasta II pooles oodata uute korterite pakkumismahu tugevat suurenemist, siis taas järsult kasvanud ehitushindade tõttu asub turule siiski lisanduma tõenäoliselt vähem arendusprojekte kui esialgselt prognoositud. Tallinna elanike arv on 2022. aasta alguses sarnaselt 2021. aastale eeskätt aktiivse valglinnastumise tõttu endiselt vähenenud, kuid Ukraina sõjapõgenike roll nii üüri- kui ka tööturul on järjest kasvamas, mis pikemas perspektiivis soodustab elamispindade järgset nõudlust ja elamufondi uuendamise vajadust olenemata tänasest volatiilsest keskkonnast.

 

Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvaraanalüütik ja kutseline hindaja, riiklikult tunnustatud ekspert

06.04.2022

 

 

 

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Registreeritud eraekspert (kohtuekspertiisid)

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 152083
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?