Järgmise aasta algul täitub Viljandi esinduse kutselisel hindajal Egle Milleril Arco Varas kümme aastat. Kuigi hindajatöö on suuresti rutiinne ja kuiv, kinnitab Egle, et klientidega suhtlemine lisab sellesse värvi ja emotsioone. Just võimalust töö käigus väga erinevate inimestega suhelda ning oma tööaega reguleerida peab Egle oma ameti plussideks.
Kümne aasta jooksul on hindajatöö viinud Egle väga paljude inimeste kodudesse. Umbes kord aastas satub ta nii hea energiaga kohta, et tahaks sinna jäädagi. „Istun maha, hakkan kirjutama ja tunnen, et ei tahagi enam püsti tõusta. Tahaks hoopis pererahvalt küsida, kas ma võiksin veel natukeseks jääda,“ räägib ta muheledes.
Samas tuleb hindajal üle vaadata ka vastupidiseid emotsioone tekitavaid objekte. „Eelmisel aastal tahtis mu tuttav osta vana põlenud maja oma kinnistu kõrval ja kutsus mind seda hindama. Ütles, et käigu ma seal sobival ajal ise ära, nad tõstavad akna eest papi kõrvale, et sisse pääseksin – mul oli sisepilte ka vaja teha,“ meenutab Egle. „Siis kutsusin küll sõbranna julgestuseks kaasa. Tean juhuseid, kus on läbi põranda vajutud, aga vanadel majadel on ju all suured keldrid.“ Õnneks sujus kõik kenasti, kui juba söestunud aknaaugust oli sisse pääsetud.
Mõnikord tuleb ette ka täiesti ootamatuid olukordi. Aastaid tagasi sõitis Egle koos praktikandiga üle vaatama üht Viljandimaal asunud maakodu. Klient võttis nad Viljandist auto peale ja lubas ka tagasi tuua. Aga et majaomanik oli kohale sõitnud Tallinnast, arvas ta, et hea oleks lüüa kaks kärbest ühe hoobiga ja teha külakalmistul korda ka sugulaste hauad. Klient oli väga tänulik, kui hindaja ja praktikant olid nõus niikaua tema surnuaiaväravasse pargitud autos ootama.
Egle arvates teebki hindajatöö nauditavaks just väga erinevate inimestega suhtlemine. Keerukaks muutub töö siis, kui õiglase hinna ja müüja ootuste vahel on väga suur erinevus. Samas ei pea Egle õigeks väidet, et kliendid kipuvad oma vara üle hindama. „Klient müüb oma emotsiooni ja võib-olla tulebki inimene, kel on samasugused emotsioonid ja kes ongi valmis maksma summat, mida müüja oma tunnete eest soovib,“ arutleb ta.
Kinnisvaravaldkonda sattus Egle tänu sekretäritööle. „2000. aastal asusin tööle põlluettevõttesse, mille tütarettevõte tegeles metsamaadega. Seal sain väga hea kooli maatulundusmaa osas,“ jutustab ta. „Kui aitasin sekretärina maakleritel tööd teha, siis tajusin, et maaklertegevus mulle eriti ei sobi, aga hindamine meeldiks väga. Võtsingi ette hulljulge sammu ja astusin väikeste laste kõrvalt maaülikooli kinnisvara planeerimist õppima.“
Pärast kooli lõpetamist proovis Egle Arco Varas kätt ja läks peagi hoopis panka tellerina tööle. 2011. aasta algul kutsus Arco Vara ta Viljandi esindusse hindajana tööle ja nüüd on Eglel õpitud ametis juba pea kümneaastane kogemus.
Egle tunnistab, et päris sageli tuleb tööaega näpistada nädalavahetuse või unetundide arvelt. „Ega hindajad ei oska puhata!“ märgib ta naerdes. „Kui naudime oma tööd, siis juhtub ikka, et mõistus ütleb stopp, aga siis sisendad endale, et ainult selle teen veel ära ...“
Samas on alati võimalus oma tööaega reguleerida. „Vahel teengi tööd nädalavahetusel või väga hilistel tundidel, aga samas saan võtta nädala sees vaba päeva ja selle perele pühendada,“ toob Egle näiteks. „Erinevalt sekretärist võin ma kontorist välja astuda just siis, kui ise tahan, ja teisiti ei kujutaks ma oma elu enam ettegi!“
Kui Egle lugu sind inspireeris, võta julgesti meiega ühendust või saada enda CV aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.!
Kommentaarid