Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Elva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabina küla
  • Kakumetsa küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiikla küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Leppneeme küla
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnjõe küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pilka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tiheda küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vägeva küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara

Ajalooliste mõisate võlu ja valu

Praegu otsib uut suure südamega ja kultuurilembelist peremeest umbes kolmkümmend mõisa Eesti eri paigus. Riigi Kinnisvara ülesandel müüb Arco Vara kolme neist – suurejoonelist Palivere mõisa, barokset Maidla mõisa ja toretsevat historitsistlikku Porkuni mõisa.

Nii Maidla mõis kui ka unikaalne Porkuni mõis on peahoonest erinevate kõrvalhoonete ja muude objektideni muinsuskaitse all. Erandiks on vaid Palivere mõis, kus unikaalset ning ajaloolist on pärast nõukogudeaegseid ümberehitusi säilinud vähem.

Palivere ja Maidla mõisu müüv Arco Vara äripindade osakonna juhataja Tarmo Tuisk rääkis, et suursugused põlispuude keskel olevad mõisahooned sobivad hotellideks, restoranideks, puhkekeskusteks ja pansionaatideks.

 

„Eks hea äriplaani leidmine mõisade kasutamiseks ongi üks raskemaid asju mõisate juures," lausus Tuisk. „Minu arvates on mõisa omamine ilmselt rohkem ka elustiili küsimus. Investeeringuks ostes peab arvestama väga pika tasuvusajaga."

Tuisu kogemusel ostavad mõisaid eelkõige ajaloost ja ajaloolisest keskkonnast huvitatud välismaalased, Väiksemaid mõisaid ostetakse oma tarbeks, kuid suuremaid pigem ärilistel eesmärkidel.

Arco Vara Rakvere esinduse maakleri Andrus Peieli sõnul on Porkuni mõisa vaatamas käinud kolm tõsist huvilist, kes kõik on soovinud seda osta enda tarbeks. Samas sobib ka Porkuni mõis, nagu teisedki kauni veesilma ääres olevad mõisad, ideaalselt puhkekeskuseks või vanadekoduks.


Tasub märkida, et pea kõik müügis olevad Eesti mõisad on ehitismälestised ja vajavad ühtlasi ka kulukat renoveerimist. Tagasihoidlike, kuid uue omaniku kätt ootavate mõisahoonete hinnad algavad avalikes müügikuulutustes umbes 40 000 eurost. Südamega tehtavad renoveerimistööd võivad aga mõisaomanikule maksma minna ostuhinnast kordades rohkem.

Müügikuulutustes rõhutatakse seda, kui mõisahoone pole muinsuskaitse all ning ostja võib seda vastavalt oma maitsele ja rahakotile ümber ehitada. Piiranguteta saab ostja renoveerimise kavandamiseks küll rohkem vabadust, samas võimaldab ainuüksi muinsuskaitse all olemise fakt hoone probleemide kõrvaldamiseks nii mõnigi kord välja ajada riiklikke toetusi.

Riikliku toetuse eelduseks on hoone, maa-ala või pargi kaitse alla võtmine ja mälestiste registrisse kandmine. Hoone, maa-ala või pargi kaitse alla võtmist saavad kohaliku omavalitsuse ja muinsuskaitseametnike kõrval taotleda ka nii hoone eraisikust kui ka juriidilisest isikust omanikud või kasutajad.

Toetusega ei saa vanas hoones küll teha päris kõike, aga saab teha näiteks avariilisi restaureerimistöid. Nii saab kaitstavasse majja valvesignalisatsiooni paigaldada, avariilist maja konserveerida, restaureerida või optimaalseid säilitustingimusi luua.

Muinsuskaitseamet on varasematel aastatel rahastanud fassaadide kordategemist ning toetanud ajaloo- ja arheoloogiamälestiste hooldustöid. Arco Vara andmetel on mõisaomanikega seotud mittetulundusühingute ja riiklike toetuste abil korda tehtud ka arvukalt mõisaparke.

Mõisaettevõtlusele ja maaturismile saab nagu muudelegi väärt tegemistele abi küsida EASilt, millel on eraldi programmid turunduse ja turismi toetuseks. Erinevaid toetusi maapiirkondade arenguks jagavad aegajalt ka Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ning teised.

Kasulikud lingid

Mälestiste register http://register.muinas.ee/?menuID=monument

EASi toetuste otsingumootor http://easbaas.5dvision.ee/index.php?act=otsing

Palivere mõis

Varaseimad teated Palivere mõisast pärinevad 1493. aastast. Erinevatel aegadel kuulusid Palivere mõisa omanike ringi nii von Bergid, von Luederid kui ka Pilar von Pilchau. Aastatel 1909-1919 oli mõisaomanik Woldemar von Hunnius ning hiljem riik.

Praegune mõisa kivist peahoone püstitati 1845. Algselt oli see ühekorruseline ehitis kahekorruselise keskosaga. Peale 1960. aastat, mil mõisahoones hakkas lastekodu asemel tegutsema eriinternaatkool, ehitati maja üleni kahekordseks. Enne müüki olid mõisahoones laste- ja noortekodu ning võõrastemaja. Vt. ka www.arcovara.ee/palivere

Maidla mõis

Tallinnast vaid 50 kilomeetri kaugusel asuvat Maidla mõisa, mis on üks viiest sama nime kandvast mõisast Eestis, mainiti esmakordselt 1452 aastal. Esialgsest väikelinnusest on tänaseni säilinud peahoone hiigelpaksude seintega keldriruumid.

16. sajandil kuulus mõis von Maydellidele ja sealt pärineb ka mõisa nimi. Hiljem läks mõis von Rehbinderite ja von Fersenite valdusse ning tagasi von Maydellide kätte. Peale riigistamist 1919. aastal kuulus Maidla mõis kolonel Borgelinile ja riigitegelasele Karl Selterile. Alates 1946. aastast tegutses mõisas lastekodu.

Maidla mõisa kahekorruseline kivist peahoone ehitati arvatavasti 18. sajandi teisel poolel. Peahoone fassaad on säilinud esialgsel kujul. Hoone tagakülg ehitati 20. sajandil täies ulatuses kahekorruseliseks. Kinnistul asuvad lisaks põlispuudele ja kaunile paisjärvele ka mõned kõrvalhooned. Vt. ka www.arcovara.ee/maidlamois

Porkuni mõis

Valgejõe alguseks oleva järve saarele ehitatud mõis sai nime oma rajajalt piiskop Simon von der Borchilt, kes püstitas 1479. aastal sinna oma pealinnuse. Aja jooksul mugandus Borkholmiks kutsutud koht Porkuniks.

Hiljem kerkis linnuse kõrvale rüütlimõis, mis on kuulunud von Tiesenhausenitele, von Ungern-Sternbergidele, von Essenitele ja von Rennenkampffidele. Mõisa praegune historitsistlik peahoone ehitati 1874. Selles on segunenud tuudorstiil ja neorenessanss.

Alates riigistamisest kuni 2011. aastani oli Porkuni mõis vaegkuuljate kooli kasutuses. Peahoone vastu ehitati 1950ndatel aastatel uus neoklassitsistlik hoone, kuid mõisakompleksis on siiani säilinud mitmeid 19. sajandi alguse kõrvalhooneid. Vt. ka www.arcovara.ee/porkuni

 

Allikad: mõisaportaal www.mois.ee, Arco Vara

Galerii

Kommentaarid

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?