Elamispindade ostu-müügituru aktiivsus on selgelt taandumas. Tehingute arv väheneb, pakkumises olevate varade müügiperioodid on märgatavalt pikenenud ning hinnad on mitmel pool pöördunud langusesse.
Selle aasta septembris tehti Eesti korteriturul kokku 1928 ostu-müügitehingut, mida oli 21% vähem kui augustis ning omakorda 23% vähem kui 2021. aasta septembris. Võrreldes aastatagusega olid korterite hinnad küll 23% kõrgemad, kuid hinnatõus on selgelt aeglustunud ning suvekuudega võrreldes pole hinnad septembris enam kasvanud.
Üksikelamute turul, mida ilmestab eeskätt hoonestatud elamumaade müük, on tehingute arv võrreldes eelmise aasta esimese üheksa kuuga langenud juba 19%. Võib eeldada, et analoogne turuaktiivsuse langus jõuab peatselt ka korteriturule. Hoonestamata elamumaade ostu-müügitehingute arv langes selle aasta esimese üheksa kuu vältel võrreldes aastatagusega 40% võrra.
Elamispinna kättesaadavus on sel aastal jätkuvalt halvenenud ning kuigi hinnatõus on peatunud, on tõusnud nii eluasemelaenude võtmisega seotud kulutused kui ka energiahinnad. Müügipakkumiste arv on asunud kiirelt suurenema. Oktoobri alguse seisuga on korteriturul müügipakkumisi juba analoogses mahus kui kaks aastat tagasi samal perioodil. Ent võrreldes aastatega 2014–2016, on müügipakkumisi jätkuvalt ligi kolmandiku võrra vähem ning seetõttu on keeruline näha, et suurenev müügipakkumine võiks viia järsult elamispindade süvendatud hinnalanguseni.
Mitmetes linnades on müügipakkumiste hinnad siiski augusti tipptasemest alates langenud ning võib eeldada, et mõningane nominaalne hinnalangus võib hiljemalt 2023. aasta kevadeks avalduda ka tehtud tehingutes, seda eeskätt järelturukorterite lõikes.
Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2011–2022 (iga aasta september)
2022. aasta septembri andmed on toodud 06.10 seisuga, andmed võivad tagantjärele mõnevõrra muutuda.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
Kommentaarid