Kuigi koroonapandeemia tõttu kannatas korraks kogu kuurortpiirkonna majandus, jäi kriisi mõju lühiajaliseks. Praeguseks on kinnisvaraturg taastunud ja ületanud kõik prognoosid.
Sel aastal püsib turg aktiivne, piiratud pakkumise tõttu on mullust tehingute arvu keerulisem ületada, aga tõenäoliselt kasvavad ruutmeetrihinnad kogu aasta vältel. Kinnisvara on endiselt hea tootlusega investeerimisvaldkond ja Pärnus on lisaks aktiivne ka üürikorterite sektor.
2021 aasta oli Pärnumaa korteriturul kunagise buumi järel kõige aktiivsem periood.
Tehti 1666 ostu-müügitehingut ehk 32% rohkem kui aasta varem, mediaanhind oli 1167 €/m2.
Turuaktiivsus kasvas eelkõige Pärnust väljaspool, kus tehti mediaanhinnaga 1415 €/m2 kokku 62 korteritehingut, mida oli 44% rohkem kui aasta varem. Pärnu linnas müüdi 1104 korterit ehk 26% enam kui 2020. aastal.
Kuna Pärnu linnas on keskmised hinnad märkimisväärselt tõusnud ja pakkumisi vähemaks jäänud, tehakse oste rohkem linnast väljas. Ehitushinna tõusu tõttu üritatakse soetada võimalikult heas seisukorras korter, sest peale laenu võtmist napib omavahendeid renoveerimiseks. Väiksemates Pärnu-lähedastes külades on hinnakasv olnud suurem, kortereid müüakse üha kõrgemate hindadega nii Lavassaares kui ka Sindis. Maakonnas suurenes tehingute arv enim Tori vallas, suurim hinnatõus toimus Häädemeeste vallas.
Elamispinna kättesaadavuse halvenemise ja pakkumiste vähesuse tõttu võib madalalt hinnatud piirkondade kohta prognoosida varasemast likviidsemat korteriturgu, mida saadab ka eelmise aastaga suhteliselt sarnane hinnakasv.
Pärnu linnas võis 2021. aastal täheldada hinnakasvu kiirenemist aasta I pooles, eeskätt järelturul, Rääma ja Ülejõe korterelamutes. Korteritehinguid tehti enim aasta II kvartalis.
Järelturul müüakse nn tüüpkortereid. Pärnu linnas tõusis eelmisel aastal 1960ndatel ehitatud majades korteri ruutmeetri mediaanhind aasta varasemaga võrreldes 27%. 1980ndatel ehitatud tüüpkorterite mediaanhind oli 12% enam kui eelmisel aastal, 2020. aastal ja hiljem ehitatud korterite hinnatõus oli 11% ja perioodil 2016–2019 ehitatud korteritel koguni 34%. Kui uute korterite mediaanhind jõudis 2400 €/m2 ja kallima uue korteri ruutmeeter maksis 4000 €/m2, siis vanemate majade puhul ei tõuse ruutmeetrihind üle 2100 €/m2.
Tüüpkorterite hinnakasv kiirenes IV kvartalis, põhjuseks nii turu hooajalisus kui ka järsult kiirenenud inflatsioon, mis on sundinud üha enam eraisikuid ja ettevõtteid tegema kinnisvarainvesteeringuid just elamispindade sektorisse. Pärnu linna lõpmatut üüriturgu iseloomustab asjaolu, et olenemata kasvanud üüriinvesteeringutest pole üüripakkumiste arv suurenenud. 2021. aastal kasvasid üürihinnad Pärnu linnas ligi 4% võrreldes 2020. aastaga, mil korraks toimus tuntav langus.
Selleks aastaks korterituru üliaktiivsust prognoosida ei saa. Pakkumiste arv on jätkuvalt madal ja üürikinnisvara on Pärnus endiselt hea tootlusega. Kuivõrd ostujõud kõrgenenud ehitushindadele järele ei jõua, siis ei lange tõenäoliselt ka kvaliteetsemate ja suuremate korterite üürihinnad. Üüriturgu mõjutab kindlasti ka uute elamute ehitamine, kuivõrd ajutist elamispinda vajavad nii ehitajad kui ka oma senise elukoha realiseerinud ja uut korterit ootavad pered.
Sel aastal ootamegi Pärnu linnas suurenevat ehitusaktiivsust, kuid kuna kinnisvaraturul on loomuomane suur inerts, siis jõuavad järelturukorterid pakkumisse mõningase viitajaga ja mitte lähikuudel. Kortermajad on kerkimas nii mere kui jõe kaldal, Papiniidus ja Räämas, väikeelamurajooni jaoks on kommunikatsioonid rajatud Ülejõe linnaosas.
Ehitusaktiivsus on võrreldes viie aasta taguse perioodiga viimasel paaril aastal selgelt tõusnud. Potentsiaalsete ostjate seas domineerivad jätkuvalt pigem laulva revolutsiooni perioodil sündinud tarbijad ning väikelinnale omaselt keskealised inimesed, kes soovivad ehituslikult vanema elamispinna vahetada nüüdisaegsema vastu, mitte niivõrd üüriinvestorid.
Pärnu tarbijaskond on üsna hinnatundlik ning arendajatel on lihtne finantsprojektsioonides nõudluse prognoosimisel eksida. Kui Tartus ja Tallinnas on võlaõiguslike lepingute raames korterite müük enne ehitustegevusega alustamist või jooksvalt ehitustegevuse läbiviimise käigus täiesti tavapärane nähtus, siis uute korterite müügitempo suureneb Pärnus enamasti pigem ehitustegevuse lõppfaasis.
Pärnumaa elamuturul tõid ajalooliselt madalaimad eluasemelaenude intressid, väga hea laenuraha kättesaadavus, järsult kasvanud majandusaktiivsus ning 2021. aasta sügisel vabanenud II pensionisamba raha aasta lõpuks kaasa hinnakasvu koguni 48% aastatagusega võrreldes. Teisalt ei saa unustada, et 2020. aasta koroonapandeemia puhkemine viis hinnad alla ja sellevõrra paistab tõus suurem kui tavaliselt.
Keskmised tehinguhinnad kasvasid 23%, suvilate keskmine tehinguhind koguni 67% ja nendega tehtud tehinguid oli 33% rohkem kui aasta varem. Suvilatena vaadeldakse ka talusid ja maamaju, mida on vaja alaliseks elamiseks ümber kohendada, et need sobiksid kodulaenu hüpoteegi tagatisvaraks. Maamajade ning renoveerimist vajavate talumajapidamiste müügitempo kiirenes märkimisväärselt ja ka hinnakasv oli kiire. Suvilapiirkondadest on endiselt populaarne Tammiste, kus Pärnu jõe ja Paide maantee vahel on palju omaaegseid aianduskooperatiivide krunte tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsiooniga.
Pärnu linnast väljas oli eramute keskmine tehinguhind 94 800 eurot, tehinguid tehti väga erinevas seisukorras hoonetega, eelistades siiski seesuguseid, kus rajatud tänapäevased vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, aga ostja leidsid ka suuremat renoveerimist vajavad majad. Pärnu linnas kujunes elamute tehingu mediaanhinnaks 122 500 eurot. Turuaktiivsus väljaspool Pärnut kasvas, tehinguhinad tõusid 13%.
Lähiaastatel on potentsiaalsed ostjad laulva revolutsiooni põlvkonna tarbijad, kes
soovivad korteri vahetada eramu vastu, sest pere on suurenenud ja vaja on avaramat kodu. Väga likviidsed ja lühikese müügiperioodiga oleks madalama hinnaga elamud, sest neile on rohkem potentsiaalseid ostjaid, kuid juba praegu on selliseid pakkumisi vähem kui soovijaid ning isegi pakkumises olevad elamud vajavad mahukat rekonstrueerimist. Praeguse pakkumiste struktuuri juures jääb turuaktiivsus Pärnus madalaks. Seetõttu võib eeldada, et hinnad jätkavad kasvamist kogu maakonna elamuturul eeskätt selle aasta I pooles.
Uudse tendentsina täheldasime kerkinud huvi hoonestamata elamumaade vastu. Pärnu maakonnas müüdi 2021. aastal 490 hoonestamata elamumaad, mida oli koguni 83% rohkem kui 2020. aastal. Pärnu linnast väljaspool tehti eelmisel aastal 461 ostu-müügitehingut, mida oli kaks korda enam kui aasta varem. Linnas napib maad, kuhu maja ehitada, ja ka lammutamist väärivaid elamuid mõistliku hinnaga eriti ei leidu. Seepärast vaadatakse linna piiridest väljapoole, tänapäevaste tehnolahendustega elamute puudusel ehitatakse uus ja oma vajadustele vastav maja. Tõenäoliselt jätkub suur nõudlus nii elamute kui ka hoonestamata elamumaade järele veel pikema aja vältel, eelistatakse siiski kommunikatsioonidega krunte.
Pärnu linnast väljaspool tehtud tehingute aritmeetiliseks keskmiseks hinnaks kujunes 21 900 eurot. Tühjade kinnistutega tehtud tehingute arvu on saatnud ka hüppeliselt kasvav ehitusaktiivsus. Ehitusload on väljastatud küll varem ja ehitushinnad kasvavad järjest, vähemalt ehitama hakkamise soov on suur. Täna võib Ukraina kriisi tõttu muutunud majandusolukord neid soove ka kärpima hakata. Pärnu linnas on hoonestamata elamumaade pakkumine järjest vähenenud ja hinnakasv kiire. Otsitud ja kõrgemalt väärtustatud on mereäärsed ja kesklinna piirkonnas asuvad elurajoonid. Maakonnas eelistatakse peamiselt kinnistuid suurusega 1500–2500 m2, mis asuksid looduskaunis asukohas koos vähemalt osalise kõrghaljastusega. Viimaste aastate vältel on keskmine elamumaa pindala üsna kiirelt suurenenud, ületades 2019. aastal kui ka seejärel uuesti 2021. aastal 3000 m2 piiri, mis viitab ennekõike sellele, et sagenenud olid peamiselt hajaasustusega piirkondades tehtud tehingud. Tihedama asustusega piirkondades, sh Pärnu linnas, ei ole krundi suurus niivõrd oluline, sest keskuses ostab tarbija pigem mugavust, kuid hajusama asustusega piirkonnas privaatsust. Pärnu linnas on kinnistud valdavalt suurusega 600–700 m2, maakonnas sõltuvalt omavalitsusest 1500 m2 või alates 2000 m2. Nende hulgas on ka madalama likviidsusega kunagise buumiaja kinnistuid, mille infrastruktuur on osaliselt välja arendamata ja mille ostu pangad soodsa protsendiga laenuga ei finantseeri.
Kommentaarid