Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabina küla
  • Kakumetsa küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Lepna alevik
  • Leppneeme küla
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnjõe küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pilka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tiheda küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vägeva küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara
Terje Võrk

Terje Võrk: Segadus pärimisega – kuidas tekib kaasomand võõra inimesega?

Isaisa suurtalu pärisid õde ja vend. Õde abiellus ning jäi oma perega isakoju elama. Vend oli kaks korda abielus juba enne isa surma ja sai lapsi nii abielust kui kooselust, kuid oma sugulastele neid ei tutvustanud. Kui tema suri, läks pärand edasi ta lastele. Talupidajad tahavad nüüd talu oma nimele saada, kuid selgub, et õigus osale majapidamisest on neile võõrastel noortel inimestel.

Eelmise põlvkonna lahkumine teeb omanikeks uued inimesed. Pärimisasjades on kõige rohkem segadust tekitanud see, et arvestama peab kolme eri ajal kehtinud seadusega. Oluline on teada,  millal on vara omanik siit ilmast lahkunud: erinevused on kuni 1996. aastal, 1997–2008 ja alates 2009. aastast surnud isikute pärandi lahendamisel.

Praegu saadakse pärijaks automaatselt, kui pärismisõigusest teadasaamisest alates kolme kuu jooksul sellest ei loobuta. Enne 2009. aasta 1. jaanuari kehtis süsteem, kus pärandi saamiseks tuli see ametlikult vastu võtta. Kui seda ei tehtud, siis nüüd enam viga parandada ei saa.  Olulisimaks muutub vahetegemine just olukorras, kus pärijat ei oota ainult vara, vaid ka kohustused – võlad. Mõned pärandiasjad ongi omal ajal jäänud lõpetamata ja segadus aina kasvab.

Varasemate aegade mälestusena teatakse seda, et kui vara, maja või korter oli kellegi nimel, siis see oligi oluline ja näiteks lahutatud abikaasal varale õigusi ei olnud. Siiani peetakse väga tähtsaks, kelle raha eest vara ostetakse, ja hoitakse meeles, milline korter või suvila enne ühise maja ehitamist maha müüdi. Maakler kuuleb sageli ka aastate pärast, et omavahel on sõlmitud mitmesuguseid kokkuleppeid. Kui vara on lahusvaraks vormistamata, pole juriidiliselt oluline, kelle raha eest osteti – tegu on ühisvaraga. Päranduseks saadud maja või korter kuulub siiski pärandi saajale ja seda abikaasaga jagama ei pea.

Sageli lisandub ühiselt võetud laen, mida üks laenuvõtjatest tasub, ja see teeb valemi veelgi keerulisemaks. Laenuperioodid on pikad ja selle vältel võib kõike ette tulla, nii lahkuminekut kui surma. Müüdava vara kohta infot kogudes küsib asjatundlik maakler ka varasuhete kohta ja mitte selleks, et end pere siseasjadesse segada, vaid nõu andmiseks. Tihti soovitakse nõu saada ja müüki alustada juba enne, kui pärand on vastu võetud.

Pärandi müügisoovile peab eelnema pärandi vastuvõtmine, osade selgitamine, soovitavalt ka pärandi jagamine. Enne jagamist on tegemist pärimisühisusega ja pärand kuulub selle osanikele, vastavalt tunnistusele märgitud mõttelistele osadele.  Ühisomanikena peaksid kõik pärijad toimetama ühiselt koos, pärijate hulka võib aga sattuda ka tundmatuid väga kaugeid hõimlasi – seda eriti kärgperede või varasematest abieludest pärit laste tõttu.

Lapsed pärivad oma vanematelt esimeses järjekorras ja kärgperede puhul võivad pärijateks ühtäkki saada mitme pere inimesed. Seadusjärgsed pärijad on abikaasa ja sugulased, vahel arvatakse ekslikult, et ainult abikaasa või ainult lapsed. Abikaasa pärib alati järjekordade kõrvalt võrdselt pärandaja lapse osaga ja ta ei tohi saada vähem kui ¼ pärandist esimese järjekorra seadusjärgsete pärijate kõrvalt. Tähtsust ei oma, millised on omavahelised suhted, kuid vabaabielu siiski ei arvestata.

Esimese järjekorra pärijad on pärandaja lapsed ja nende järglased. Kui lapsi pole, siis liigub pärand edasi teise või kolmanda  järjekorra juurde. Teise järjekorra pärijateks on pärandaja vanemad, kes pärivad siis, kui pärandajal lapsi polnud. Sel juhul saab abikaasa mitte vähem kui poole pärandist. Kolmandas järjekorras on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Kolmas järjekord rakendub siis, kui pärandjal pole ei abikaasat ega lapsi, sest juhul, kui pärandajal on abikaasa, aga ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib abikaasa kõik. Võib ka juhtuda, et pärandaja laps esimesest abielust on surnud, sel juhul tulevad valemisse juba tema lapselapsed.

Lapsed pärivad võrdsetes osades. Ka juhul, kui on tehtud testament ja sellest jääb välja mõni alaealine laps – ka tema peab saama sundosana pärandist osa.

 

 

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (15)

Sildipilv

Arhiiv

  Kinnisvara ostu- & üürisoovid

Kärt Saks
  +372 744 2218
  +372 5668 0648

Kärt Saks
  +372 744 2218
  +372 5668 0648
 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?