Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Änari küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Ihaste
  • Imavere küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kiiu alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Lepna alevik
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pehka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Riisipere alevik
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sompa linnaosa
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Väätsa alevik
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara
Terje Võrk

Mis on sissekirjutus ja millal seda vaja on?

Tihti kandub inimeste meeles edasi nõukogudeaegne kuvand sissekirjutuse kohustuslikkusest kui millestki möödapääsmatust. Üürnike ja üürileandjate vahel esineb alati vaidlusi, kas üürnik võib ennast üürikorterisse sisse kirjutada või kahjustab see üürileandja huve – justkui tekiks üürnikul õigus korteris igavesti elada.

Viimasel ajal on tekkinud küsimused, mis saab siis, kui kellelgi on mitu kodu ja ta pendeldab riikide või linnade vahel. Sissekirjutus on saanud oluliseks teemaks ka kodu müümisel, sest seni on olnud võimalik vältida müügitulult tulumaksu maksmist, kui oled müüdavasse kohta sisse kirjutatud.

Elada võib siiski igal pool ja koduks võib pidada mitut paika. Inimene võib oma elu jooksul olla samaaegselt mitme vara omanik ja neid kõiki ka oma elukohana kasutada. Ühele neist antakse õiguslik tähendus, kandes selle aadressi elukohana rahvastikuregistrisse. Elukoha andmete terminist lähtudes peab inimene selleks valima koha, kus ta elab alaliselt või peamiselt. Mitme elukoha korral saab vähem kasutatavad aadressid märkida lisa-aadressidena. Teenused saab inimene elukoha aadressi järgi ning selle esitamine on kohustuslik, lisa-aadressi esitamine on aga õigus ja võimalus. See annab näiteks võimaluse riigile teada anda, millise aadressi kaudu soovitakse riigiga suhelda. Elukoha aadressi järgi saab teenuseid, lisa-aadressid on vajalikud pigem kontakti võtmiseks. Ka välisriigi ajutised aadressid või teised elukohad kantakse registrisse lisa-aadressina. 

Rahvastikuregistri seaduse kohaselt peab isik hoolitsema enda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris ja teise kohta elama asudes peaks uue elukoha aadressi registreerima 30 päeva jooksul. Elukohateate esitamisel toimub registreerimine uuele aadressile, väljaregistreerimine toimub automaatselt ja selleks ei pea midagi tegema.

Sissekirjutus ehk elukoha registrikanne tehakse rahvastikuregistris andmebaasi, kuhu on kogutud isikute muudki andmed: nimi, isikukood, kodakondsus, perekonnaseis jne. Mitmed riigis peetavad andmeregistrid on ühendatud ning neis tugineb info dokumentidel, mitte enam isikute ütlustel. Nii saavad registriandmed õigusliku tähenduse ja kasutusjõu. Sellest tuleneb ka nõue esitada üürileping, kui soovitakse sissekirjutust vormistada üüripinnale. Ruumi omanik saab automaatteavituse, kui temale kuuluva ruumi aadressiga toimub kellegi elukoha andmete muudatus. Lisaelukoha registreerimise teate esitamisel register ei kontrolli, kas taotlejal on lepingulist õigust aadressi oma elukohaks pidada või mitte, kuid elamispinna omanikul on võimalik siiski lõpetada inimese elukoha aadressi registreering, kui tegelik kasutusõigus puudub.

Peamine eesmärk on selle kaudu abistada kohalikku omavalitsust või asutusi inimestega suhtlemisel. Nii kohalike omavalitsuste kui ka Riigikogu valimisi toimetatakse rahvastikuregistrisse kantud aadressi järgi. Selle järgi jaotatakse makse riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, tehakse statistikat ja planeeritakse piirkondlikke muutusi. Vahel kasutatakse ka riiklike teadete saatmiseks registrijärgset elukoha aadressi ja eeldatakse, et registreeritud aadress on alaline elukoht ja inimene saab oma kirjad kätte. Enamik olulisi dokumente ja teateid jõuab tänapäeval inimesteni siiski elektrooniliselt, aga meiliaadressi puudumisel võivad kohtu või kohtutäituri saadetatud dokumendid jõuda inimesteni tähitud kirjaga – ainsal teadaoleval elukoha aadressil. Kui elukohaandmeid registris ei ole, võib ootamatult ilma jääda tasuta sõidu õigusest või kohast lasteaiajärjekorras.

Teistpidi vaadatuna ongi registrikande olemasolu oluline eelkõige neile inimestele, kes ootavad riigilt või kohalikult omavalitsuselt abi ja teenuseid, näiteks ranitsa- või matusetoetust, kooli- või lasteaiakohta ja tasu soodustusi, ka ühistranspordisoodustusi tehakse registreeritud elukoha alusel. Valdade ja linnade sotsiaalteenuseid osutatakse samuti ennekõike n-ö sisse kirjutatud elanikele, sest selle alusel jaotatakse riigi maksutulu kohalikele omavalitsustele nende teenuste osutamiseks. Nii võiks olla õige elukoha aadressi esitamine inimese enda huvi. Seadusandja on sissekirjutuse seadnud tihti eelduseks ka Euroopa ühisrahastusvahendite kasutamisel.

Kui rahvastikuregistrisse soovitakse üüritavat korterit kanda elukohana, siis küsib registripidaja samaaegselt kinnituse ka vara omanikult. Eelkõige on see mõeldud elukoha omaniku teavitamiseks, et keegi on sellise taotluse teinud. Taotleja peab registrile esitama ka üürilepingu või ruumi omaniku loa allkirjana elukohateatel. Linna- või vallavalitsus kontrollib elukohateate nõuetele vastavust 10 tööpäeva jooksul alates teate saamisest. Kui teade sisaldab kõiki vajaminevaid andmeid ja elukoha omanik vastu ei vaidle, kannab linna- või vallavalitsus elukoha aadressi rahvastikuregistrisse.

Nagu eelnevast aru saada, annab sissekirjutus mitmeid õigusi ja võimalusi, aga kindlasti ei anna see õigust saada selle vara omanikuks, kuhu sisse kirjutatud oled. Üürileandjatel on vahel tunne, et kui üürnik korterisse sisse kirjutada, ega temast siis enam lahti ei saa ja üürnik hakkab seda kohta enda omaks pidama. Kuigi registrisse võib inimene oma elukohana kanda enam-vähem iga aadressi, ei eelda keegi, et registrijärgsel aadressil asuv vara on ka tema oma. Ka üürileandja keeldumine ei ole takistuseks sissekirjutuse saamisel. Üürniku õigused sellele pinnale, mida ta üürib, lepitakse kokku üürilepingus ning suur osa üürniku õigustest on sõnastatud ka juba seaduse tasemel. Üürniku lahkumine või mittelahkumine ei ole sissekirjutuse olemasolu või puudumisega seotud. Üürileandja võib koguni olla nii vastutulelik, et ei sunni lahkujat üürilepingu lõppemisel registrijärgset elukohta muutma.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (12)

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?