loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Vihula vald
  • Kanepi vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Rõuge vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kabala küla
  • Kabriste küla
  • Kadrina alevik
  • Kallavere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Lemmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Meegaste küla
  • Melliste küla
  • Mereäärse küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Sauga alevik
  • Sausti küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tila küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tõrvandi alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Viraksaare küla
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Kaasomandit ei tasu alati peljata

Seda siiski ühtepuhku juhtub, et maja või aeda ostes ja sõna kaasomand kuuldes, vajub inimene näost ära ja kogeleb: „ma parem ei hakka selle peale mõtlemagi…“. Pigem negatiivse tähendusega termini taga aga peitub ka võimalusi.

Näiteks kinnistu jagamisel: kinnistu jagamine on võimalik, kas reaalosadeks või mõttelisteks osadeks. Kui reaalosadeks jagamine oleks KOV-i nägemuse või ehitusliku iseäraste tõttu  võimalik ainult sellisel kujul, mis tulevasi või olemasolevaid omanikke ei rahulda, võiks kaaluda kinnistu jagamist mõttelisteks osadeks ja elada mõnusalt kaasomandiga.

Kinnisvarauudised kajastavad küll enamasti probleeme, mis mõtteliste osade müügi ja omamisega kaasnevad, sest enamasti on kaasomand tahtmatult tekkinud, olukorrad on lahendamata ja suhted pingelised. Kuid kui kaasomandile läheneda teadlikult, on võimalik kaasomandi puudusi arvestada,  riske vältida ja olukord enda kasuks pöörata.

Mis on kaasomand?

Kahe või enama omaniku omanduses olev asi. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või enamike otsuse kohaselt (Asjaõigusseaduse § 72)

Kaasomandis oleva kinnistu puhul on omanike kaasomandiosad määratletud ning neile kuuluvate kaasomandiosade suurust väljendatakse murruna (mõttelise osana tervikust, nt ½ tähendab, et kaasomanikule kuulub pool kinnistust). Iga kaasomanik võib käsutada talle kuuluvat mõttelist osa ja seda võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada (Asjaõigusseadus § 73). Omandiosa müümisel kolmandale isikule on teistel kaasomanikel teadupärast ostueesõigus.

Kaasomandi valitsemise reeglid tuleb selguse huvides kokku leppida kasutuskorrana – enamasti räägitakse notariaalsest kasutuskorrast.

Mis on notariaalne kasutuskord?

Notariaalne kasutuskord on notari poolt kinnitatud kokkulepe selle kohta, kuidas konkreetset kaasomandis olevat kinnisasja kasutatakse. Kasutuskorras kirjeldatakse, milline kaasomanik millist kinnisvara osa kasutab ja milline osa kinnisasjast on ühe või teise kaasomaniku ainuvalduses ja -kasutuses, kinnistu jaotus näidatakse joonisena.

Kokkuleppes kasutatava pinna kirjeldamisel on väga tähtis, et kirjeldatav vastaks täpselt mõttelise osa suurusele. Kui krundi plaan, paiknemine või ruumide jaotus ei võimalda kaasomanikul talle mõtteliselt kuuluvat pinda terves ulatuses kasutada, peaks kasutuskorda seades kokku leppima ka selle, kuidas see mittekasutamine teiste kaasomanike poolt hüvitatakse. Kaasomandi olemusest tuleneb, et kui üks kaasomanikest kasutab ettenähtust väiksemat pinda, on tal õigus nõuda kaotatud kasutuseelise hüvitamist, seda ka hiljem ehk tagasiulatuvalt.

Soetades kinnistu, mille eesmärgiks on selle jagamine kaasomanike vahel ja millel ei ole veel hooneid või muid maamärke, millest kinnistu jagamisel lähtuda, oleks mõistlik juba enne joonistada plaan ja arvutada osade suurused kinnistu planeeritud hoonestusest ja kasutusest lähtuvalt. Kinnistu mõttelisteks osadeks jagamisel saab kaasomandi suuruse ruutmeetri täpsusega välja arvutada. Kasutuskord võimaldab ära jagada näiteks kogu hooviala kasutuse ja ehitada kuurid või terrassid kohe nii nagu kaasomanikel kõige mugavam on. Uute korterelamute juures jagatakse tavaliselt kasutuskorra alusel ära näiteks see, kuidas parkimiskohti kasutada.

Kasutuskord tuleb sõlmida ja kinnistada notariaalselt ja kanda kinnistusraamatusse, sest nii kehtib see ka järgnevate omanike suhtes. Kui laenuvõtja soovib laenutagatiseks pakkuda pangale mõttelist osa kinnisvarast, peab notariaalne kasutuskord samuti olema kinnisvara kinnistusraamatusse kantud. Kui kasutuskorra kokkulepet ei ole, võivad kaasomanikud kasutada ükskõik millist osa kaasomandis olevast varast ja oma osa müües tegelikku kasutustava mitte arvestada. Notariaalse kasutuskorra olemasolul on juriidiline alus kasutada ja vallata kaasomandist ainult kokkulepitud osa ja suur hulk potentsiaalseid tüliküsimusi jääb olemata.

Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks peavad kaasomanikud olema notari juures korraga oma tahet kinnitamas. Enne võiks soovitud nägemus kinnistu plaanile juba joonistatud olla, hoonetele ja maale võib näiteks erinevate värvidega märkida, millist osa keegi kasutama hakkab ning parim, kui need osad on ka reaalselt eristatavad, nt aiaosad taraga eraldatud. Füüsiliselt eraldamata osade puhul kirjeldatakse, millal ja kuidas neid kasutatakse. Notar sõnastab kokkuleppe, vormistab selle juriidiliselt korrektsesse vormi ning organiseerib ka kasutuskorra kandmise kinnistusraamatusse.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Maakler

Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (16)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

  Kinnisvara ostu- & üürisoovid

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?