Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illi küla
  • Iru küla
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kadrina alevik
  • Kärevere küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kloogaranna küla
  • Kõima küla
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Laadi küla
  • Lähte alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lavassaare alev
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Maaritsa küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Moldova küla
  • Möllatsi küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustapali küla
  • Muuga küla
  • Müüriku küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurme küla
  • Olustvere alevik
  • Õssu küla
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Peeri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põvvatu küla
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rämsi küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Roodevälja küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tagadi küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõstamaa alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vahi küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardja küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Viiratsi alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Kaasomandit ei tasu alati peljata

Seda siiski ühtepuhku juhtub, et maja või aeda ostes ja sõna kaasomand kuuldes, vajub inimene näost ära ja kogeleb: „ma parem ei hakka selle peale mõtlemagi…“. Pigem negatiivse tähendusega termini taga aga peitub ka võimalusi.

Näiteks kinnistu jagamisel: kinnistu jagamine on võimalik, kas reaalosadeks või mõttelisteks osadeks. Kui reaalosadeks jagamine oleks KOV-i nägemuse või ehitusliku iseäraste tõttu  võimalik ainult sellisel kujul, mis tulevasi või olemasolevaid omanikke ei rahulda, võiks kaaluda kinnistu jagamist mõttelisteks osadeks ja elada mõnusalt kaasomandiga.

Kinnisvarauudised kajastavad küll enamasti probleeme, mis mõtteliste osade müügi ja omamisega kaasnevad, sest enamasti on kaasomand tahtmatult tekkinud, olukorrad on lahendamata ja suhted pingelised. Kuid kui kaasomandile läheneda teadlikult, on võimalik kaasomandi puudusi arvestada,  riske vältida ja olukord enda kasuks pöörata.

Mis on kaasomand?

Kahe või enama omaniku omanduses olev asi. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või enamike otsuse kohaselt (Asjaõigusseaduse § 72)

Kaasomandis oleva kinnistu puhul on omanike kaasomandiosad määratletud ning neile kuuluvate kaasomandiosade suurust väljendatakse murruna (mõttelise osana tervikust, nt ½ tähendab, et kaasomanikule kuulub pool kinnistust). Iga kaasomanik võib käsutada talle kuuluvat mõttelist osa ja seda võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada (Asjaõigusseadus § 73). Omandiosa müümisel kolmandale isikule on teistel kaasomanikel teadupärast ostueesõigus.

Kaasomandi valitsemise reeglid tuleb selguse huvides kokku leppida kasutuskorrana – enamasti räägitakse notariaalsest kasutuskorrast.

Mis on notariaalne kasutuskord?

Notariaalne kasutuskord on notari poolt kinnitatud kokkulepe selle kohta, kuidas konkreetset kaasomandis olevat kinnisasja kasutatakse. Kasutuskorras kirjeldatakse, milline kaasomanik millist kinnisvara osa kasutab ja milline osa kinnisasjast on ühe või teise kaasomaniku ainuvalduses ja -kasutuses, kinnistu jaotus näidatakse joonisena.

Kokkuleppes kasutatava pinna kirjeldamisel on väga tähtis, et kirjeldatav vastaks täpselt mõttelise osa suurusele. Kui krundi plaan, paiknemine või ruumide jaotus ei võimalda kaasomanikul talle mõtteliselt kuuluvat pinda terves ulatuses kasutada, peaks kasutuskorda seades kokku leppima ka selle, kuidas see mittekasutamine teiste kaasomanike poolt hüvitatakse. Kaasomandi olemusest tuleneb, et kui üks kaasomanikest kasutab ettenähtust väiksemat pinda, on tal õigus nõuda kaotatud kasutuseelise hüvitamist, seda ka hiljem ehk tagasiulatuvalt.

Soetades kinnistu, mille eesmärgiks on selle jagamine kaasomanike vahel ja millel ei ole veel hooneid või muid maamärke, millest kinnistu jagamisel lähtuda, oleks mõistlik juba enne joonistada plaan ja arvutada osade suurused kinnistu planeeritud hoonestusest ja kasutusest lähtuvalt. Kinnistu mõttelisteks osadeks jagamisel saab kaasomandi suuruse ruutmeetri täpsusega välja arvutada. Kasutuskord võimaldab ära jagada näiteks kogu hooviala kasutuse ja ehitada kuurid või terrassid kohe nii nagu kaasomanikel kõige mugavam on. Uute korterelamute juures jagatakse tavaliselt kasutuskorra alusel ära näiteks see, kuidas parkimiskohti kasutada.

Kasutuskord tuleb sõlmida ja kinnistada notariaalselt ja kanda kinnistusraamatusse, sest nii kehtib see ka järgnevate omanike suhtes. Kui laenuvõtja soovib laenutagatiseks pakkuda pangale mõttelist osa kinnisvarast, peab notariaalne kasutuskord samuti olema kinnisvara kinnistusraamatusse kantud. Kui kasutuskorra kokkulepet ei ole, võivad kaasomanikud kasutada ükskõik millist osa kaasomandis olevast varast ja oma osa müües tegelikku kasutustava mitte arvestada. Notariaalse kasutuskorra olemasolul on juriidiline alus kasutada ja vallata kaasomandist ainult kokkulepitud osa ja suur hulk potentsiaalseid tüliküsimusi jääb olemata.

Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks peavad kaasomanikud olema notari juures korraga oma tahet kinnitamas. Enne võiks soovitud nägemus kinnistu plaanile juba joonistatud olla, hoonetele ja maale võib näiteks erinevate värvidega märkida, millist osa keegi kasutama hakkab ning parim, kui need osad on ka reaalselt eristatavad, nt aiaosad taraga eraldatud. Füüsiliselt eraldamata osade puhul kirjeldatakse, millal ja kuidas neid kasutatakse. Notar sõnastab kokkuleppe, vormistab selle juriidiliselt korrektsesse vormi ning organiseerib ka kasutuskorra kandmise kinnistusraamatusse.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (7)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

  Kinnisvara ostu- & üürisoovid

Terje Võrk
  +372 447 1430
  +372 529 6137
 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?