Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Sauga vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haimre küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järve linnaosa
  • Jõhvi küla
  • Kambja alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Koigi küla
  • Kolga alevik
  • Kõpu alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuru küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Leesi küla
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Mähma küla
  • Manniva küla
  • Mäo küla
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Metsanurme küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõo alevik
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Ramsi alevik
  • Randvere küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Saustinõmme küla
  • Savikoti küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sõrve küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valjala alevik
  • Valkla küla
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Kabala küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Kaasomandit ei tasu alati peljata

Seda siiski ühtepuhku juhtub, et maja või aeda ostes ja sõna kaasomand kuuldes, vajub inimene näost ära ja kogeleb: „ma parem ei hakka selle peale mõtlemagi…“. Pigem negatiivse tähendusega termini taga aga peitub ka võimalusi.

Näiteks kinnistu jagamisel: kinnistu jagamine on võimalik, kas reaalosadeks või mõttelisteks osadeks. Kui reaalosadeks jagamine oleks KOV-i nägemuse või ehitusliku iseäraste tõttu  võimalik ainult sellisel kujul, mis tulevasi või olemasolevaid omanikke ei rahulda, võiks kaaluda kinnistu jagamist mõttelisteks osadeks ja elada mõnusalt kaasomandiga.

Kinnisvarauudised kajastavad küll enamasti probleeme, mis mõtteliste osade müügi ja omamisega kaasnevad, sest enamasti on kaasomand tahtmatult tekkinud, olukorrad on lahendamata ja suhted pingelised. Kuid kui kaasomandile läheneda teadlikult, on võimalik kaasomandi puudusi arvestada,  riske vältida ja olukord enda kasuks pöörata.

Mis on kaasomand?

Kahe või enama omaniku omanduses olev asi. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või enamike otsuse kohaselt (Asjaõigusseaduse § 72)

Kaasomandis oleva kinnistu puhul on omanike kaasomandiosad määratletud ning neile kuuluvate kaasomandiosade suurust väljendatakse murruna (mõttelise osana tervikust, nt ½ tähendab, et kaasomanikule kuulub pool kinnistust). Iga kaasomanik võib käsutada talle kuuluvat mõttelist osa ja seda võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada (Asjaõigusseadus § 73). Omandiosa müümisel kolmandale isikule on teistel kaasomanikel teadupärast ostueesõigus.

Kaasomandi valitsemise reeglid tuleb selguse huvides kokku leppida kasutuskorrana – enamasti räägitakse notariaalsest kasutuskorrast.

Mis on notariaalne kasutuskord?

Notariaalne kasutuskord on notari poolt kinnitatud kokkulepe selle kohta, kuidas konkreetset kaasomandis olevat kinnisasja kasutatakse. Kasutuskorras kirjeldatakse, milline kaasomanik millist kinnisvara osa kasutab ja milline osa kinnisasjast on ühe või teise kaasomaniku ainuvalduses ja -kasutuses, kinnistu jaotus näidatakse joonisena.

Kokkuleppes kasutatava pinna kirjeldamisel on väga tähtis, et kirjeldatav vastaks täpselt mõttelise osa suurusele. Kui krundi plaan, paiknemine või ruumide jaotus ei võimalda kaasomanikul talle mõtteliselt kuuluvat pinda terves ulatuses kasutada, peaks kasutuskorda seades kokku leppima ka selle, kuidas see mittekasutamine teiste kaasomanike poolt hüvitatakse. Kaasomandi olemusest tuleneb, et kui üks kaasomanikest kasutab ettenähtust väiksemat pinda, on tal õigus nõuda kaotatud kasutuseelise hüvitamist, seda ka hiljem ehk tagasiulatuvalt.

Soetades kinnistu, mille eesmärgiks on selle jagamine kaasomanike vahel ja millel ei ole veel hooneid või muid maamärke, millest kinnistu jagamisel lähtuda, oleks mõistlik juba enne joonistada plaan ja arvutada osade suurused kinnistu planeeritud hoonestusest ja kasutusest lähtuvalt. Kinnistu mõttelisteks osadeks jagamisel saab kaasomandi suuruse ruutmeetri täpsusega välja arvutada. Kasutuskord võimaldab ära jagada näiteks kogu hooviala kasutuse ja ehitada kuurid või terrassid kohe nii nagu kaasomanikel kõige mugavam on. Uute korterelamute juures jagatakse tavaliselt kasutuskorra alusel ära näiteks see, kuidas parkimiskohti kasutada.

Kasutuskord tuleb sõlmida ja kinnistada notariaalselt ja kanda kinnistusraamatusse, sest nii kehtib see ka järgnevate omanike suhtes. Kui laenuvõtja soovib laenutagatiseks pakkuda pangale mõttelist osa kinnisvarast, peab notariaalne kasutuskord samuti olema kinnisvara kinnistusraamatusse kantud. Kui kasutuskorra kokkulepet ei ole, võivad kaasomanikud kasutada ükskõik millist osa kaasomandis olevast varast ja oma osa müües tegelikku kasutustava mitte arvestada. Notariaalse kasutuskorra olemasolul on juriidiline alus kasutada ja vallata kaasomandist ainult kokkulepitud osa ja suur hulk potentsiaalseid tüliküsimusi jääb olemata.

Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks peavad kaasomanikud olema notari juures korraga oma tahet kinnitamas. Enne võiks soovitud nägemus kinnistu plaanile juba joonistatud olla, hoonetele ja maale võib näiteks erinevate värvidega märkida, millist osa keegi kasutama hakkab ning parim, kui need osad on ka reaalselt eristatavad, nt aiaosad taraga eraldatud. Füüsiliselt eraldamata osade puhul kirjeldatakse, millal ja kuidas neid kasutatakse. Notar sõnastab kokkuleppe, vormistab selle juriidiliselt korrektsesse vormi ning organiseerib ka kasutuskorra kandmise kinnistusraamatusse.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Maakler

Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (18)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?