Üle poole meie riigi elanikest elab linnades. Kuigi viimastel aastatel kõlavad aina uhkemad üleskutsed kolida linnast maale, kasvavad linnade elamurajoonid suure kiirusega. Tahame või mitte, aga me elame linnastumise ajastul.
Linnastumine toob endaga kaasa hulga globaalseid väljakutseid, nii majanduslikke, ökoloogilisi kui ka psühholoogilisi. Liiklusummikud, rohealade puudumine, madal sotsiaalne aktiivsus ja muud tänapäevased tegurid tõstavad linnaelanike stressitaset ja põhjustavad tõsiseid vaimse tervise probleeme. Transpordi, tööstuse ja hoonete energiatarbimise heitkogused põhjustavad hingamisteede haigusi, südamehaigusi, kognitiivseid häireid, ärevust ja depressiooni. Linnaelanike mugavust mõjutab mürasaaste, mis toob kaasa stressi ja unehäireid. Sama kehtib ka visuaalse müra kohta. Värvilised fassaadid, eredad sildid ja vilkuvad tuled mõjutavad inimesi negatiivselt. Pidevad stiimulid toovad kaasa sensoorse ülekoormuse seisundi, millest on raske vabaneda.
Tervisliku ja õnneliku linnaelu võti peitub arukas ja säästvas linnaplaneerimises. Linnade heaolu taseme hindamisel tuleb mängu teadus. Linnakeskkonna kvaliteedi kriteeriumideks on puhas õhk, vesi, haljasalad, müra ja visuaalse saaste puudumine. Elukvaliteedi uurijad võtavad arvesse ka selliseid tegureid, nagu ohutus, tervis ja ühistransport. Selgitatakse, kui mugav on linnas liikuda ilma autot kasutamata, ja uuritakse muid subjektiivseid linnaelu tegureid, nagu sotsiaalse aktiivsuse tase, suhtlemine naabritega, kultuuritarbimise võimalused, juurdepääs teatritele, muuseumidele, näitustele või isegi kohalike toodete kättesaadavus lähedalasuvatest kauplustest. See, kui positiivseks võib kujuneda suhe linnaga, võib oleneda ka kohvikute ja poodide lahtiolekuaegadest või võimalusest einestada suveterrassil. Parima elukeskkonnaga linnas on kõik olulised tõmbekeskused ühendatud kesklinnaga, mugavad marsruudid rohelise linnaalaga, jalutuskäiguteed nautimaks linnakultuuri ja kunsti.
On olemas 15-minutilise linna kontseptsioon, mis viitab sellele, et ideaalne linn on linn, kus inimestel on juurdepääs kõikidele mugavustele – poed ja restoranid, koolid, spordirajatised, kliinikud jäävad 15-minutilise jalutuskäigu või rattasõidu kaugusele.
Inimesed, kes elavad hea infrastruktuuriga linnades, on tõenäolisemalt füüsiliselt aktiivsed ja vähem ülekaalulised. Jalakäijatele mugavaks loodud linnades suheldakse reeglina sagedamini sõpradega, luuakse uusi tutvusi, külastatakse rohkem teatreid, muuseume ja näitusi. Sellised linnad on turvalisemad, kuna inimesed veedavad aega väljas, mis aitab kaasa üldisele heaolule ja õnnetundele. Seal on ka suurem nõudlus kinnisvara järele ja hinnad kõrgemad.
Jätkusuutlike linnade kriteeriumide hulgas on hariduse, haiglate ja kliinikute, teatrite ja muuseumide kättesaadavus. Nende rajatiste lähedus muudab linnad ja linnaosad kaasavamaks, õiglasemaks ja elanike heaolu toetavamaks. Hea juurdepääs infrastruktuurile on peamine tegur, mis aitab kaasa linnaelanike heaolule. Kvaliteetne elupiirkond ei ole ainult korras tänavad ja uued majad, vaid ka värsked talusaadused kodu lähedal poes, rohealad, mugav transport, võimalused nautida gastronoomilisi elamusi ja sportida.
Kommentaarid