Tarbijakäitumine on pidevas muutumises ning selle trende on raske ennustada. Eesti kinnisvaraturul on sarnaselt Lääne-Euroopale näha suundumust, et kinnisvara eelistatakse ostmise asemel üürida. Kodu ostmine vajab kopsakat algset investeeringut, ent elukalliduse kasvu tõttu on raha kogumine raskendatud.
Kindlasti sõltub ükskõik millise valdkonna tarbijakäitumine sellest, mis toimub mujal maailmas.
Lääne-Euroopas on pigem tavaks omale kodu üürida kui osta ja seda mitmel põhjusel: üürimine annab suurema valikuvabaduse ja paindlikkuse vajadusel kodu vahetada, algne investeering on väike, puuduvad kohustused panga ees ning suurem osa vastutusest lasub eluruumi omanikul. Kuigi on inimesi, kes üürikodu kunagi oma päris koduks ei pea, oli juba enne koroonapandeemiat näha, et suurem osa inimesi oli pigem eluruumide üürimise poolt.
Sellesse trendi on võnkeid löönud Ukraina sõjapõgenike sisseränne. Soodsad korterid on enamjaolt välja üüritud, üürihinnad on tõusnud ning nõudlus üürikorterite järele suur. See võib üleüldist üürihuvi pisut vähendada ning suunata alternatiive otsima.
Võimalusel on ostmine üürimisest soodsam lahendus: üüri maksmine on enamasti suurem kulu kui laenukohustus panga ees. Praegused keskmised kodulaenu intressid on 2% ringis ning see tähendab, et laenu igakuine tagasimakse tuleb keskmisest üürikulust oluliselt madalam.
Kinnisvara väljaüürimisega tegeleb turul nii alustavaid investoreid kui ka kinnisvarahaisid, kel on mitmeid üüripindu. Kuna üürile andmisega on seotud riskid, näiteks puuküürnikud, rikutud mööbel või lärmakad üürnikud, siis ollakse üüriliste valikul ettevaatlikud. Üürilise leidmiseks tasub kindlasti kasutada maakleriteenust, sest maakleri kogemus aitab tal üürihuvilisi hinnata ja valida välja usaldusväärne koduhoidja.
Kommentaarid