Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Sauga vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haimre küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järve linnaosa
  • Jõhvi küla
  • Kambja alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Koigi küla
  • Kolga alevik
  • Kõpu alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuru küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Leesi küla
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Mähma küla
  • Manniva küla
  • Mäo küla
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Metsanurme küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõo alevik
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Ramsi alevik
  • Randvere küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Saustinõmme küla
  • Savikoti küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sõrve küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valjala alevik
  • Valkla küla
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Kabala küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Üürikorterite soetamine kogub populaarsust

Kui seni üüriti välja peamiselt vabaks jäänud ja pärandina saadud kortereid, pole nüüd juba massiliseks kippuva investeerimisviisi põhjusi küsitavale tootlusele vaatamata vaja kaugelt otsida – üürikorterite nappus ja kasvavad üürihinnad, inflatsioon, majanduse ebakindlus, inimeste usaldamatus pensionisammaste, pangahoiuste, aktsiate, võlakirjade ning fondide vastu.

Majandusbuumi järgselt siluti uuselamutes üürnike võtmisega kommunaalkulude tekitatavat auku ning õige müügiaja ootuses üürisid eluasemelaenuga ostetud kodusid välja ka lahku läinud pered. Viimase aasta jooksul on turg muutunud aktiivsemaks, kortereid on hakatud jälle müüma ning on tekkinud olukord, kus üürikortereid jääb arvuliselt üha vähemaks. Üürihinnad sihivad selles tuules uusi kõrgusi.

Viimase kolme aastaga on Tallinna korterite ruutmeetri üürihind kasvanud kolme euro võrra ehk umbes 60%. 2010. aasta septembris küsisid Tallinna korteriomanikud kinnisvaraportaali kv.ee andmetel ruutmeetri eest 5,1 eurot kuus. 2013. aasta augustis tuli üürnikul sama pinna eest välja käia juba 8,2 eurot. Eesti tavade kohaselt ei kajastu selles numbris elamisega seonduvad kõrvalkulud, mis tuleb maksta vastavalt tegelikule tarbimisele.

Arvestades viimase aasta rohkem kui 3%-list inflatsiooni, on üürihindade üle 14%-line kasv lausa muljetavaldav. Kinnisvara hinnatõusu jätkumise lootuses usuvad väikeinvestorid, et üürikorteri hinna tõus katab sisustuse kulumisega kaasnevad väljaminekud ning üürnike väljakolimise järgsest vakantsusest tekkivad augud. Samas võib oletada, et suur osa väikeinvestoreid ei arvesta üürikorteri tootluse kavandamisel neile tekkiva maksukohustusega.

Erinevalt Soomest pole Eesti üüriturg veel välja kujunenud. Kuigi soomlased teenivad kodumaal üürikorterlt vaid 3,5% tootlust, ei söanda nad Eestise ka 5,5%-lise tootlusega üürikortereid veel osta. Välisinvestor oleks valmis ostma Eestisse 100 ja rohkem üürikorterit, kuid ootab siinselt investeeringult vähemalt 7% tootlust. Mõned ühiselamu tüüpi ja ka paremat pinda pakkuvad üürimajad Eestis siiski on. Nende majade omanikud, näiteks G4S, on üürimaja täituvuse ja tootlusega rahul.



Kommenteerib Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht:

Üürikorterite soetamiseks sobivad kõige paremini Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe. Nende piirkondadega käib kaasas ajutise elamise maine. Kõige parem on 45ruutmeetrine eraldi tubadega korter Mustamäel, kuhu saaks elama panna kaks inimest. Sellise korteri eest makstakse Mustamäel täna umbes 50 000 eurot ja üüritakse kahele üliõpilasele välja 250-300 euroga. Ülikooli juures asuv Mustamäe korter annab tootluseks 5%.

Üliõpilastele ostetakse ka tibatillukesi kortereid kordatehtud endistes ühiselamutes. 16ruutmeetrine korter endises ühiselamus maksab keskeltläbi 22 000 eurot, üüri saab selle eest küsida 150 eurot kuus. Samas on neis majades keskkond suhteliselt kehv ning kommunaalkulud üsna kõrged.

Soovitan üürikorterit osta ka Tallinna kesklinna, sest kesklinna korterit saab alati müüa, kuid need on samas kallimad. 50 m2 korter Tallinnas sadama lähedal maksab umbes 80 000 eurot ja võimaldab küsida 400 eurot üüri kuus. See tähendab 8% tootlust.

Kalamaja on tänapäeval pigem piirkond peredele kui üürikorteritele. Kunagised väikesed üürikorterid on praeguseks enamasti naaberkorteriga kokku ehitatud. Kui Kalamajja korter osta, pead seda väikeses majas kehtivate reeglitega kooskõlas kasutama. Suurtes majades on rohkem privaatsust.

Arvan, et kui täna ehitada väga heasse piirkonda üürimaja, oleks seal kahetoalise 45ruutmeetrise korteri tootlus 3,5%. Seda on väikeinvestori jaoks liiga vähe. Eestlane tahab saada üürikorteri tootluseks vähemalt 10%.

Lasnamäele praegu üürikortereid väga palju siiski ei osteta. Ka ei osteta kolmetoalisi või suuremaid kortereid peredele üürimiseks.

 

Kommenteerib Priit-Martti Ojari, Arco Vara Tallinna äripindade osakonna juht:

Eesti kinnisvaraarendaja tahab kortermaja ehitamisest ikka veel 20-30% tootlust, ja kui veab, korterid aasta jooksul peale maja valmimist maha müüa, uue kinnistu osta ning kohe uut maja arendama hakata.

Hotell on kinnisvara rahavoo objektidest kõige keerukam, tavaline kinnisvarainvestor seda ei tahagi. Läänemaades on hotelli omanik tavaliselt ka hotelli äripoolega seotud. Üüritulu moodustub fikseeritud baasist ja hotelli käibelt arvutatavast summast. Keskmine tootlus peaks hotellil olema 6-8%.

Üürimaja tootlus on ilmselt madalam, kui investorid seda sooviksid, sellepärast neid Eestis ei ehitata. Ärihoonete tootlus ulatub 6,5-7,5%ni. Lisaks on üürimaja pidamisega büroohoone haldamisest rohkem tööd. Võimalik, et üürimaju peljatakse ka konkurentsi pärast eraisikutega, kes kipuvad kortereid välja üürides maksudelt kokku hoidma.

 

Kommenteerib Kalev Põlluaas, G4S ühiselamu juhataja:

Päevad on olnud väga tihedad, kuna iga päev saabuvad uued välistudengid. Maja täituvust peame heaks ning rõõm on tõdeda, et ühiselamu on populaarne ka välistudengite seas. Iga aasta on nende osakaal järk-järgult kasvanud, moodustades tänaseks ligi 45% ühiselamu üürnikest. Aastaringselt on 192st G4Si ühiselamu kohast täidetud umbes ligi 95%. Kui G4Sil on parajasti toimumas mõni ettevõttesisene koolitus, hoitakse selle jaoks teatud arv kohti vabana. Suurema osa ühiselamu elanikkonnast moodustavad seega G4Si enda töötajad, kellest enamik elavad väljaspool Tallinna ning töötab pealinnas. Ühiselamu peamine eesmärk ongi pakkuda enda töötajatele soodsa hinnaga turvalist majutust ning seda ülesannet täidab Marsi tänava ühiselamu hästi.


Kommenteerib Kaido Lemendik, Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja

Tühjaks jäänud või investeeringuks soetatud korteri või maja väljaüürimine on igati mõistlik, aga nagu iga tulu puhul, on ka üüritulu saamisel kohustus see deklareerida ja tasuda ettenähtud tulumaks. Eestis kehtib ühetaoline tulumaks, 21%. Siinjuures pole vahet, mis seisukorras või kui suur on korter või kas seda üüritakse välja paariks kuuks või mitmeks aastaks.

Tähele tasub panna, et igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Pensionäridel on õigus saada täiendavalt maksuvaba pensioni kokku 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus. Maksuvaba tulu kohaldub kõigile tuludele, mille hulka kuuluvad nii palga-, üüri-, ettevõtluse kui ka muud tulud.

Maksu- ja tolliamet kontrollib maksumaksjaid riskianalüüsi põhjal. Maksuriskide hindamisel võtame arvesse nii tema enda kui ka temaga seotud isikute ja äriühingute deklareeritud andmeid ning ka muudest allikatest saadavat informatsiooni. Vaadatakse rahvastikuregistrit, kinnistusregistrit, isiku deklareeritud postiaadressi, kohaliku omavalitsuse andmeid, deklareeritud eluasemelaenu intresse, kinnisvaraportaale jne.

Eelkõige anname inimestele teavitusi edastades võimaluse ise oma maksudeklaratsioone parandada, kuid viime siiski läbi ka maksukontrolle ja teeme selles koostööd kohalike omavalitsustega. Samuti informeerime inimesi üüritulu deklareerimise vajalikkusest, kui maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et tulu ei deklareerita.

Üüritulu kipubki tihti deklareerimata jääma puht teadmatusest. Oluline on inimeste üldise teadlikkuse suurendamine, aga ka meeldetuletused ja tähelepanu juhtimine konkreetsetel juhtudel, kui maksu- ja tolliametil on alust arvata, et üüritulu pole deklareeritud. Hea meel on tõdeda, et maksekäitumine muutub igal aastal paremaks ka üüritulu deklareerimisel ja tänavu deklareeris üüritulu juba üle 23 000 inimese.

Artikkel ilmus 9. oktoobri Postimehe Kinnisvara ja Ehituse teemalehes

Agur Tammistu

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?