2019. aastal vähenes Tallinnas uute korterite ehitamine viiendiku võrra

Statistikaameti andmeil alustati 2019. aasta IV kvartalis Tallinnas uute korterite ehitamist 534 ühiku osas, mida oli 38% vähem kui veel 2018. aasta samal perioodil. Ehituslube väljastati samaaegselt 476 korteri ehitamiseks, mida oli 52% vähem kui aasta tagasi. Veel III kvartalis võis täheldada väga tugevat ehituslubade väljastamise suurenemist, mis tulenes tõenäoliselt käesoleva aasta alguses jõustunud energiatõhususe direktiividest, sest aktiivsele ehituslubade väljastamisele ei ole veel järgnenud olulist ehitusega alustamise trendi.

Kogu 2019. aasta vältel hakati ehitama 2239 uut korterit, mida oli 21% vähem kui 2018. aastal. Võrreldes ehitama hakatud korterite mahtu 2019. aasta vältel müüdud uute korterite hulgaga, vastaks vastavate korterite hulk sarnase müügitempo püsides ligikaudu 9,5 kuu laovarule. Ehitusaktiivsus on 2019. aasta vältel alanenud oodatud tempost veidi tugevamalt, mis aga soodustab juba ehitamisel olevate korterite müügiperioodi mõningast lühenemist. Uute korterite laojääk vähenes kogu 2019. aasta vältel üsna mõõdukalt, survestades suhteliselt stabiilse nõudluse, kuid taanduva ehitusaktiivsuse taustal hinnakasvu püsimist.

Ehitusaktiivsus on alanenud ennekõike kasvanud ehitushindade ja arenduskruntide kasvanud pakkumishindade tõttu, mille kõrval on tagasihoidlikuma positsiooni võtnud ka arendusi finantseerivad krediidiasutused. Suheldes arendajatega, jääb ennekõike mulje kasvanud intressidest ning suurenenud omafinantseeringu vajadusest, mis soodustab alternatiivsete finantseerimisviiside kasutamist, seda järjest populaarsemalt ennekõike ühisrahastuse näol. Arvestades aga, et olukord eraisikutele suunatud laenude turul ei ole oluliselt muutunud ning tööturg on jätkuvalt töötajate poole kaldu, jätkub elamispindade mõõdukas hinnakasv kõigi eelduste alusel ka tulevatel kvartalitel. On täheldada, et krediidiasutused on olnud 2019. aasta vältel kohati liialt konservatiivsed. Pakkumiste arv on korteriturul alanenud Tallinnas ligi viiendiku võrra, survestades valikute vähenemise tõttu tehingute arvu alanema, hinnakasvu kiirenema ning elanikkonda kolima kättesaadavama kinnisvara tõttu Tallinna lähiümbrusesse. Pangad toovad samaaegselt ise välja, et raha soovitakse arendamiseks jätkuvalt loomulikult pakkuda, kuid piisavalt kvaliteetseid kliente ja tõsiseltvõetavaid projekte on nende silmis siiski suhteliselt vähe.

Valglinnastumine on aga samaaegselt jätkunud, Tallinnast väljaspool suurenes uute korterite osas ehitusega alustamine jõudsalt ka veel 2019. aasta vältel. 2019. aastal alustati Tallinna lähiümbruses uute korterite puhul ehitamist 688 ühiku osas, mida oli 31% rohkem kui aasta varem. Ehituslube väljastati samaaegselt 1223 korteri ehitamiseks, mida oli koguni 74% enam kui veel 2018. aastal. Arvestades elanikkonna hulka, kes sarnaselt möödunud buumi perioodile on hetkel Tallinna lähivaldadesse kolimas, jätkub autostumine ning suureneb liikluskoormus, mistõttu ummikute probleem on lähitulevikus järjest suurem. Koormus sotsiaalsele infrastruktuurile jätkab samuti suurenemist, sest piirkondlikke koole ja lasteaedu ei suudeta tõenäoliselt püstitada vajalikus tempos. Sarnased trendid leiavad siiski aset iga kasvutsükli vältel, kus erinevatesse piirkondadesse jõuab kasvav ehitus- ja turuaktiivsus ning kasvavad hinnad mõningase viitajaga.