Makromajanduse ülevaade

Alus – Eesti Pank, Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium, Eesti Konjunktuuriinstituut, Maksu- ja Tolliamet 15.04.2017

Statistikaameti täpsustatud hinnangul kasvas Eesti majandus 2016. aastal aastases võrdluses 1,6% ning IV kvartalis 2,7%. Majanduskasvu kiirenemist aasta lõpus võib seostada erinevate ärikliima ja kindlustunde indikaatorite selge paranemisega viimase poole aasta jooksul. Aasta lõpus kiirenenud majanduskasv on jätkunud ka käesoleva aasta esimestel kuudel. 2016. aastal kasvas Eesti sisemajanduse nõudlus 2,6%, mõjutatuna enim kodumajapidamiste tarbimiskulutuste suurenemisest. 2016. aastal oli sisenõudluse kasv kiirem kui SKP kasv. Valitsus peaks majanduse kasvu ja konkurentsivõimet toetama võimalikult stabiilse ettevõtluskeskkonnaga. Eesti Panga andmeil võib majanduse täiendav laenurahaga stimuleerimine aga praeguses olukorras kaasa tuua suurema palgasurve ja ettevõtete investeeringute vähenemise. Juba neljal järjestikusel aastal kahanenud investeeringud on vähendanud järgmiste aastate kasvupotentsiaali. Ettevõtete baromeeteruuringud kui ka prognoosid osutavad siiski ettevõtjate suurenevale optimismile ning majandusaktiivsuse edasisele kasvule.

Kaupade eksport ja import kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga kumbki 3%, kaubavahetus kasvas aastases võrdluses viimati 2012. aastal. 2016. aasta IV kvartalis suurenes kaupade ja teenuste eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 2,7%, kaupade ja teenuste import aga 2,4%. Majanduskasvu pidurdas neljandas kvartalis ekspordihindade tõus ja teenuste ekspordi tagasihoidlikum kasv. 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga langesid ekspordihinnad 1% ja impordihinnad 2%. Paraneva välisnõudluse taustal on oodata ekspordi kasvu jätkumist ka käesoleval aastal. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne, jooksevkonto ülejääk oli 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim - 2,7% SKPst.

Veebruaris kasvas kaupade eksport võrreldes eelmise aasta sama kuuga 6%, import 1%. Suurenes nii teenuste eksport kui ka import - eksport kasvas 13%, import 10%. Kaubavahetuse puudujääk oli 97 miljonit eurot (2016. aasta veebruaris 140 miljonit eurot). Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid veebruaris Soome, Rootsi ja Läti. Eksport kasvas sealjuures enim Hollandisse, Venemaale ja Hiina. Hollandisse suurenes peamiselt mineraalsete toodete, Venemaale mehaaniliste masinate ning Hiina elektriseadmete väljavedu. Eksport kahanes aga enim Rootsi. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas veebruaris 75% kogu ekspordist. Kõige enam kaupu imporditi Soomest, Saksamaalt, Rootsist ja Leedust. Kõige rohkem kasvas import Venemaalt ja Taanist, enim kahanes import Ungarist. Ekspordihinnaindeksi muutus oli veebruaris võrreldes jaanuariga 0,9% ja võrreldes 2016. aasta veebruariga 8,1%, impordihinnaindeksi muutused olid vastavalt 0,9% ja 7,9%.

Enamiku Eesti väliskaubanduse partnerriikide majandusseis on paranenud ja väliskaubandusaktiivsus suurenenud, mis on soodustanud Eesti eksporti ning seeläbi ka majanduskasvu. 2017. aasta alguses on kaubaekspordi maht kasvanud tempos, mis on suurendanud turuosa välisturgudel, mille põhjal on alust arvata, et Eesti ettevõtete toodang on muutumas konkurentsivõimelisemaks.

2016. aastal jõudsalt kasvanud palgatulu ja tarbimine soodustas maksutulude laekumist, Eesti riigieelarve tulud sõltuvad suures osas tööjõumaksudest. Tulu on suurendanud ka kõrgemad aktsiisimäärad alkoholile, tubakatoodetele ja kütusele. Kasvanud maksulaekumist on kindlasti toetanud ka Maksu- ja Tolliameti efektiivsem tegevus, seda ennekõike käibemaksuga ning palgakuludega seonduvalt. 2016. aastal kogus Maksu- ja Tolliamet makse 6,26 miljardit eurot ehk 100,1 protsenti riigieelarves planeeritust, võrreldes 2015. aastaga koguti makse 5,5% enam. Eelarve planeeritust suurem laekumine tulenes eelkõige keskmise töötasu kasvust. 2017. aasta veebruaris kogus Maksu- ja Tolliamet 710 miljonit eurot makse, mida oli 0,7% vähem kui eelmisel aastal.

Laenuintressimäärad 2016. aastal eriti ei muutunud, viimastel kuudel välja antud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on püsinud 2,2% juures, mis on olnud enam-vähem sarnasel tasemel kui aasta varem. Intressimäärad on vahepeal pisut tõusid, kuid viimastel kuudel on määrad taas langenud 2016. aasta alguse tasemele. Eluasemelaenude intressimäärad on madalamad just pikemaperioodilistel laenudel. Intressimäärade arengut on mõjutanud ka see, et eluasemelaenu aktiivselt pakkuvate pankade hulk on varasemast suurem. Tähtajaks tasumata laenude maht on püsinud väike, veebruari lõpus oli rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht 188 miljonit eurot ehk 1,2% laenuportfellist, mida oli 1,6% rohkem kui jaanuaris. Suurenenud on tööstus-, kinnisvara- ja ehitus- ning primaarsektori ettevõtete pikemaajaliselt viivises olevate laenude maht.

Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on viimastel perioodidel olnud muutlik, mis on tingitud ka sellest, et laenuprojektide riskisus erineb kuust kuusse ettevõtete puhul rohkem kui majapidamiste puhul. Ettevõtetele veebruaris väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes sarnaselt jaanuarile 2,3%, mis jäi eelmise aasta keskmisele tasemele. Ettevõtete rahastamist toetavad hea ligipääs pangalaenudele, intressimäärade madal tase ja varem kogutud kasumid.

Märtsi istungil otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana endiselt -0,40% ehk negatiivsete intresside keskkond jääb püsima. Nõukogu on jätkuvalt eeldusel, et Keskpanga baasintressimäärad püsivad sarnasel tasemel veel pikema aja vältel. Nõukogu kinnitas märtsis, et igakuiseid varaoste 80 miljardi euro ulatuses jätkatakse kuni märtsi lõpuni ning alates aprillist kavatsetakse igakuiseid netovaraoste teha 60 miljardi euro ulatuses kuni 2017. aasta detsembri lõpuni või vajaduse korral kauem, seni kuni inflatsiooni areng on püsivalt kohandunud soovitud inflatsioonieesmärgiga.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas 2016. aastal kiiresti ja suurenes 7,8% võrra. Kiire kasv jätkus ka veebruaris, kus portfelli maht kasvas aastaga 6,8%. Kuuga suurenes laenude ja liisingute maht 57 miljoni euro võrra 17,2 miljardi euroni, mis on 6,3% rohkem kui samal kuul aasta tagasi. Vähenenud on välismaalt laenamine ning ettevõtete koguvõlg ei ole eriti muutunud. Madala investeerimisaktiivsuse tõttu laenavad ettevõtted endiselt suhteliselt vähe, välismaalt vähenenud laenamise juures on aga kasvanud Eestist laenamine. Uusi ettevõtetele suunatud laene on aasta kahel esimesel kuul antud vähem kui aasta tagasi.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiused pankades suurenesid 2016. aastal tempokalt, kasvades 8,6% võrra 11,9 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste maht kasvas aastaga 9,5% ja majapidamiste oma 7,8%. Kiirest hoiuste mahu kasvust hoolimata on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest siiski veel väiksemad. Veebruaris püsis ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv endiselt tugev, kasvades aastatagusega võrreldes 10%. Veebruaris oli ettevõtetel hoiuseid 11% ja majapidamistel 8% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Hoiuste maht kasvas jaanuaris aastases võrdluses jätkuvalt kiiremini kui pankade laenuportfell.

Majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli kasv 2016. aastal kiirenes, mille juures eluasemelaenude kasv hakkas kiirenema just II kvartalist. Eluasemelaenude portfell kasvas aastaga 5,2%. Uusi eluasemelaenusid anti välja 10% suuremas summas kui 2015. aastal. Veebruaris eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes sarnaselt eelmiste kuudega, ulatudes sarnaselt jaanuarile 5,6%ni. Uusi eluasemelaene anti veebruaris välja 76 miljoni euro väärtuses ehk 3 miljoni võrra vähem kui jaanuaris, kuid 10% rohkem kui aasta tagasi samas kuus. Viimastel kuudel on suurenenud nii lepingute arv kui ka nende keskmine väärtus, millest tulenevalt uute korterite osakaal on püsinud jätkuvalt võrdlemisi suur.

Autoliisingute maht aasta esimestel kuudel pisut aeglustus, tõustes veebruaris mullusega võrreldes 14%, mis on endiselt siiski väga kiire kasv. Arveldus- ja krediitkaardilaenude maht, mis hakkas kasvama mullu sügisel, oli veebruaris 1,2% suurem kui samal ajal aasta tagasi. Majapidamiste kiirenenud laenukasvu taustal on siiski kasv jäänud endiselt aeglasemaks kui elanikkonna sissetulekute ja säästude kasv. Eratarbimiskulutused kasvasid 2016. aasta IV kvartalis palgatuluga samas tempos, mistõttu elanike säästumäär aasta lõpus enam ei tõusnud. Säästumäära vähenemist on soodustanud tarbijaskonna kindlustunde paranemine ja kiirenenud hinnatõus. Olukorras, kus lähitulevikus on oodata elanike tegeliku ostujõu vähenemist, on ka oodata elanike sissetulekute kasvust laenukoormuse kiiremat kasvu. Eesti peredest on laenu võtnud 41% ehk sama palju kui ligi kaks aastat tagasi ja pooled laenukohustustest on seotud kinnisvaraga. Käesoleva aasta jooksul plaanib laenu võtta ligikaudu viiendik peredest ja enamikul neist on juba mõni laenukohustus.

2016. aasta IV kvartalis kasvas tööpuudus aastases võrdluses 0,2 protsendipunkti, olles 6,6% tasemel. Tööhõive määr püsis IV kvartalis sarnasel tasemel kui 2015. aasta samal ajal. Hõive määr on seni olnud kahaneva trendiga, mis tähendab, et juba mõnda aega majanduse kasvutempot ületanud tööjõukulude kasvukiirus peaks hakkama aeglustuma. 1. jaanuaril 2016 elas Eestis 1 315 944 inimest, neist töötab hinnanguliselt 51,5%, kusjuures iga viies töötaja on pensionär. Tööturul osalemist on kasvatanud pensioniea tõus ning osalemist suurendab veelgi järk-järgult rakenduv töövõimereform. Lisaks hõive andmetele näitab tugevat nõudlust tööjõu järele ka vabade töökohtade arvu kasv, 2016. a. IV kvartalis vahendas töötukassa enam kui kolmandiku võrra rohkem töökohti kui aasta varem. Töötajate puudus jääb teravaks probleemiks, mille juures aga hõivepõhine kasv on tänaseks peatunud. Rahandusministeerium prognoosib oma kevadise prognoosi taustal tänavuseks tööpuuduse määraks 7,8 protsenti ja järgmisel aastal 8,9 protsenti.

2016. aasta sügisel lõppes üle kahe aasta väldanud hinnalangusperiood, mille järel inflatsioon on hakanud kiirenema. Veebruaris oli hinnakasv viimase nelja aasta kiireim, märtsis kasvas hinnatase võrreldes veebruariga 0,3%. Olenemata kiiresti kasvavatest tööjõukuludes ja nõudlusest on hinnatasemete kasv püsinud siiski võrdlemisi nõrk. Hindade aastakasvu mõjutasid märtsis sarnaselt möödunud kuudele enim energia hinnad ja toidutoormed, millede hinnatase küll märtsis alanes, kuid mille juures tarbijahinnaindeks kasvas aastasel baasil siiski 2,8%. Energia hinnad tõusid aastaga 7% ning toidukaubad, sh alkohol ja tubakas kallinesid 4,5%, kuid alusinflatsiooni määr oli märtsis endiselt madal, 1%. Edasine hindade areng sõltub suurel määral Eesti maksupoliitikast ja nafta hinnataseme kujunemisest maailmaturul, mistõttu 2017. aastal kujuneb Eesti hinnakasv kiiremaks kui euroalal keskmiselt. 2017. aastaks prognoosib Eesti Pank tarbijahinnaindeksiks 2,8 protsenti ning rahandusministeerium 3,3%. Kui veebruaris ulatus euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon Euroopa Keskpanga 2%-lise inflatsioonieesmärgini, siis märtsis jäi euroala inflatsioon 1,5% juurde.

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2016. aasta viimases kvartalis aastavõrdluses 6,9%, mis oli aeglasem kui aasta esimeses kolmes kvartalis. Keskmine palk ulatus neljandas kvartalis 1 182 euroni. Statistika järgi palgafondi kasv aeglustus ning üle pika aja selle osakaal SKPs ei suurenenud. Palgakasvu aeglustumine samal ajal majanduskasvu kiirenemisega on aga samm kestlikuma majandusarengu suunas. Palgaväljamakse mediaaniks osutus IV kvartalis 870 eurot. Keskmine palk nihkub ajas järjest lähemale mediaanpalgale. Valitsuse prognooside kohaselt on 2017. aastal oodata 5,5%list brutokuupalga kasvu 1 200 euroni kuus. Miinimumpalk tõusis 2017. a. jaanuaris taas 9,3% võrra 470 euro tasemele. Edasist palgasurvet hoiab osaliselt tagasi töövõimereform, mis toob tööturule inimesi juurde, ning võrreldes varasemaga kahaneb ka tööealiste arv Eestis märksa aeglasemalt.

Seni jõuliselt tõsnud keskmine palgatase pole sissetulekutaseme ühtlustumise hindamisel objektiivne näitaja, kuna see on osaliselt tulnud ettevõtlus- ja palgatulu ümberjaotumisest. Kiiret palgakasvu aeglase majanduskasvu ajal selgitab tööjõumahukate tegevusalade parem käekäik. Suurem osa majanduskasvu takistanud tegevusaladest on kapitalimahukad, mis kujundavad tööturu olukorda suhteliselt vähem. Tööjõumahukate tegevusalade areng on olnud kiirem ja nõudlus täiendava tööjõu järele on kaasa toonud palgakasvu lahknemise majanduskasvust. 2016. aasta neljanda kvartali andmetele tuginevalt palgatulu kiire kasv madala majanduskasvu taustal enam aga ei süvenenud. Kiireneva inflatsiooni tingimustes jääb 2017. aasta reaalpalga kasv oluliselt alla viimaste aastate kasvule, mis võib vähendada tarbijate kindlustunnet. Sooline palgalõhe on aastate jooksul vähenenud, kuid püsib Eestis endiselt selgelt eristuval tasemel.

Kvartaalsed makrokeskkonna näitajad

Allikas: Eesti Pank

Eesti Pank kehtestas alates 2015. aasta märtsist kommertspankadele eluasemelaenude väljastamisel kolm nõuet, mis vähendavad ennetavalt laenubuumi riski ja teatas tänavu aprillis valmidusest nõudeid karmistada. Praegu kehtivatest nõuetest on esimene, et laenusumma võib olla kuni 85% laenutagatise ehk soetatava eluaseme väärtusest. Kui laenu käendab KredEx, võib laenu anda kuni 90% tagatise väärtusest. Teise nõudena peavad kõik laenusoovija igakuised laenu- ja liisingumaksed moodustama kokku kuni 50% tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis laekub laenutaotleja pangaarvele. Kolmas nõue piirab eluasemelaenu maksimaalse pikkuse 30 aastale.

2016. aasta märtsis hakkasid kehtima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ning võlaõigusseaduse muudatused, mis puudutavad laenu tagatiseks oleva vara hindamist. Sellest tulenevalt võivad eluasemelaenu väljastavad pangad nõuda uute korterite ostjailt kinnisvaraarendaja hinnapakkumise asemel ostetava vara eksperthinnangut. Muudatus teeb uute korterite soetamisega seotud asjaajamise ostjaile kallimaks ning võib suurendada nõutavat omafinantseeringut. Osaline hinnatõus on piirkonniti juba aset leidnud ka 2017. aasta märtsist kehtima hakanud krediidiandjate- ja vahendajate seaduse lisana kehtiva määruse taustal, mis käsitleb nõudeid krediidiandja või -vahendaja juhtide ja töötajate erialastele teadmistele, oskustele ja kogemustele. Määruses sisalduvad ennekõike kinnisvara hindajatele suunatud nõuded, mille taustal lisanduvad senisele eksperthinnangu koostamisele mõningad täiendavad tingimused.

2016. aasta majanduslike suursündmuste taustal prognoositakse, et nii Brexit kui võimalikud raskused Euroopa panganduses ja Rootsi kinnisvaraturul toovad lähiajal kaasa kõrgendatud konservatiivsuse ennekõike pankade riskide juhtimises ning selle poliitikas tervikuna. Rahandusministeeriumi 2016. aasta sügisese prognoosi kohaselt prognoositi Eesti majandusele 2016. aasta kasvuks 1,3% ja 2017. aasta kevadise prognoosi kohaselt 2017. aastaks 2,4%list kasvu. Aastatel 2019–2021 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7% aastas, mida toetab ühelt poolt prognoosikohane kiirenev ekspordikasv ning teisalt võrdlemisi tugev sisenõudluse kasv. Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2017. aastal oodata Eesti majanduses 2,6%list kasvu. Konjunktuuriinstituut prognoosib 2017. aastal 2,3-protsendilist majanduskasvu. 2018. aastaks prognoosib aga rahandusministeerium juba 2,8%list majanduskasvu.

Eesti ettevõtete laenuportfell on lähiminevikus kasvanud stabiilselt, aga põhiosa laenudest läheb tegelikkuses äripindade finantseerimiseks ehk otseseid kapitaliinvesteeringuid ei ole tehtud, mistõttu investeeringutest ei ole tegelikku olulist tulu juurde tekkinud. Tõuget vajaks ennekõike majanduse kasvupotentsiaal, st ettevõtete konkurentsivõime ja tootmisvõimekus. SKP kasv tuleneb prognooside kohaselt lähiaastatel investeeringute ning ekspordi kasvu taastumisest. Taolise kasvu taastumine saaks aset leida juhul, kui ettevõtete müügihinnad liiguvad ülespoole ning tootlikkuse langus ei süvene. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi kiireneb ettevõtete võlakohustuste kasv 2017.-2019. aastal keskmiselt ligikaudu 5%-6%ni aastas, mis tuleneb investeeringute taasutmisest ning lühiajaliste laenude praeguse suure languse taandumisest.

Eesti elanike sissetulekud ja ostujõud on viimastel aastatel kasvanud väga kiiresti, majapidamiste tarbimise kasv on sealjuures olnud mitme aasta vältel majanduskasvu edestav. Kiirelt kasvanud ostujõud hakkab lähiajal aga inflatsiooni kiirenemise tõttu aeglustuma, mis tuleneb ennekõike energia odavnemise lõppemisest ning maksutõusudest. Kodumajapidamiste investeeringute osas on oodata kasvu aeglustumist, mistõttu ei tohiks lähiajal enam tulla kinnisvara tehingute arvu kasvu. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi aeglustuvad lähiaastatel ligikaudu 5% juurde nii palga- kui ka laenukohustuste kasv. Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi kohaselt saab keskmise sissetuleku reaalkasvuks tänavu 2,5 protsenti ja 2018. aastal 2,3 protsenti.

Laenukasvu kiirenemine võib suurendada pankade neid riske, mis on ennekõike seotud kinnisvaraturuga. Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu on oht, et kinnisvarahinnad ning eluasemelaenud ja kinnisvaraettevõtete laenud hakkavad kiiremini kasvama. See suurendab pankade haavatavust kinnisvaraga seotud riskide suhtes. Eesti Pank on eluasemelaenude liigse kasvu riski ennetamiseks pankadele kehtestatud eluasemelaenude väljastamise nõudeid vajadusel karmistamas, kui riskid laenu- või kinnisvaraturul peaksid suurenema.