Seitsmeteistkümne aastaga on maaklerite töös toimunud uskumatuna näivad muutused. Oleme paberimajandusest jõudnud digiajastusse ja käeulatuses terendab võimaluste rohke virtuaalmaailm, mille tundmaõppimine on alles lapsekingades. Oma kogemust maakleritööst 2000ndate aastate algusest tänapäevani meenutab Arco Vara partnersuhete juht Daniel-Aleksander Chasan.
Mäletan hästi, kui alustasin 17 aastat tagasi maaklerina töötamist, aasta oli siis 2000. Põhilised töövahendid olid toona märkmik, pastakas ja lauatelefon. Pakkumiste andmebaasina kasutasime paberkandjal kuulutustelehte „Kuldne Börs“ ja ega kuulutuste tulpadest või stendidestki mööda vaadatud. Veebiportaalid, mille kaudu kinnisvara müüdi, olid veel lapsekingades ja olgem ausad, enamikel meist ei olnud ju sel ajal veel tööl või kodus püsivat internetiühendustki.
Kinnisvaraobjekte pildistasime tavaliste fotoaparaatidega – ikka film ilmutusse, pildid paberile ja seejärel, peale skaneerimist sai need kuulutuste juurde lisada. Protsess oli kaunis vaevaline, võttis sageli üle mõistuse palju aega ning kvaliteet ei kannatanud tänapäeva mõistes mitte mingisugustki kriitikat.
Enamus kuulutusi olid portaalides algul üldse fotodeta. Mäletan, kuidas üks kinnisvaraportaal kuulutas välja võistluse – maakler, kellel on kõige enam fotodega kuulutusi, võidab puhkuse Türki. Selle võistluse võitis minu hea kolleeg, kes nägi selleks palju vaeva. Täna, võrreldes tollase ajaga, on meil kõik kuulutused eranditult fotodega ja tegeleme sellega, et veelgi tõsta nende fotode kvaliteeti. Fotografeerimine ja fotode lisamine on nüüd ainult paari nupulevajutuse kaugusel ning kliendid saavad tänapäeval väga hea ülevaate pakutavatest objektidest.
2000. aastate alguses tehti palju tehinguid veel vallasvaraga, lausa üle poole. Selleks, et teha tehing, tuli Ehitusregistrist tellida omaniku tuvastamiseks tõend. Tõendi tellimiseks tuli minna Estonia puiestee kontorisse kohale ja esitada avaldus, mille järel kulus tõendi saamiseks päevi või isegi nädal. Täna saab kinnisturegistrist elektroonilise väljavõtte sekunditega.
Pikad järjekorrad olid ka notari vastuvõtule ja tihti tuli oodata kuni kuu, et saaks tehingu sõlmitud. Täna on võimalik tehinguks leida aeg juba loetud päevadega. Kliendi soovid kirjutati tavaliselt märkmikusse ja nende haldamisega oli tükk tööd ning palju segadust. Tänasel päeval on meil kliendiandmebaas, kus kliendi soovid on hästi organiseeritud ja programm hoolitseb selle eest, et ühtegi pakkumist ei unustata edastada.
Teisalt on aja jooksul tunduvalt keerulisemaks on läinu juriidiline keskkond. See aga tähendab, et maaklerid peavad aina enam panustama enda koolitusse, et olla pädevad konsultandid.
Üks asi ei ole 17. aastaga muutnud, see on suhtlemine. Endiselt on kodu ostmine väga oluline ja emotsionaalne protsess. Maakler peab olema hea kuulaja, et selgitada kliendi vajadused ja pakkuda neile kõige paremad lahendused ja seda tihti väga erinevatele probleemidele.
Mõtlen põnevusega, kuidas ma vaatan 17. aasta pärast tagasi tänasele päevale, ning mis võimalused meid juba siis ümbritsevad.
Kommentaarid