Lisaks tööpuuduse suurenemisele on vastav asjaolu tabanud muidugi ka selliste äriotstarbeliste kinnisvarade turgu. Kõik äriotstarbelise kasutusega varad, kus üürilepingute osas on üürihindu alandatud või on senine üürnik lahkunud või peatselt lahkumas, on kõik tänaseks madalama turuväärtusega kui enne koroonakriisi. Turule on ilmunud arvestatav hulk spekulante, kellel on kas laialdases mahus omakapitali või on neil ligipääs pikaajalisele laenukapitalile, kelle sooviks on hilisema edasimüügi eesmärgil soetada kinnisvara varasemast tunduvalt odavamalt. Majutusasutuste pakkumishinnad on seniselt langenud kõige rohkem, kuid isegi kui keegi täna mõnda hotelli osta soovib, siis laenu on sellise ostu sooritamiseks endiselt suhteliselt keeruline saada, sest selliste varade väärtuse määratlemine on hetkel pea võimatu. Seda seetõttu, et meil ei ole kellelgi ettekujutust, milline on hotellide täituvus aasta pärast ning millised on tubade hinnad turul 2021, 2022 või ka neile järgnevatel aastatel. Kuna kinnisvarade turuväärtuse hindamine põhineb aga turult tuletatud teabel, siis faktiliselt pole hetkel selliste varade hindamine võimalik, tegemist oleks pelgalt ennustamisega.
Analoogsed, kuid veidi vähem negatiivsemad, probleemid on hetkel ka kõikvõimalike kaubandus-, teenindus- ja büroopindade hindamisel, lao- ja tootmispindade turgu on koroonakriis ja selle järelmõjud mõjutanud seni tunduvalt vähem. Kui vaadata, millises mahus on erinevat ärikinnisvara koroonakriisi algusest alates pangalaenudega finantseeritud, siis laenumahud on kukkunud võrreldes elamispindade finantseerimisega tunduvalt rohkem. Kui suvekuude vältel on korteriturg taastunud äärmiselt kiiresti, siis äriotstarbeliste kinnisvarade turg on endiselt väga madala aktiivsusega. Erinevat tüüpi äriotstarbelise kasutusega kinnisvarade finantseerimismaht on tänavu aasta esimese seitsme kuuga alanenud võrreldes aastatagusega 20% võrra, samaaegselt on aga näiteks eluasemelaenude väljastamine vähenenud 14%. Vaadates sealjuures aga näiteks büroo- ja kaubanduspindade finantseerimist, on täheldada oluliselt negatiivsemaid muutusi. Büroopindade finantseerimine on vähenenud võrreldes aastatagusega 52% ja kaubanduspindade finantseerimine 43% võrra.
Seda, et koroonakriis on kogu kaubanduse internetti kolinud ning büroopindu enda mitte kunagi kellelgi vaja ei lähe, sest kõigil on võimalik pidada kodukontorit, ei maksaks siiski kuigi tõsiste faktidena võtta. E-kaubanduse areng on koroonakriisi taustal selgelt kiirenenud, mis pikemas perspektiivis mõjutab positiivselt ennekõike laopindade segmenti, suurendades vastavat tüüpi kinnisvarade lõikes nii ehitusaktiivsust kui ka investeeringuid. Kontori- ja kaubanduspindade finantseerimine on hetkel vähenenud peamiselt seetõttu, et kuna paljude ettevõtete käive on langenud, lükatakse võimalike kinnisvarasse tehtavate investeeringute tegemist edasi. 2020. aasta I pooles vähenesid ettevõtete investeeringud põhivarasse 18%, sealhulgas investeeringud maasse ja ehitistesse koguni 21% võrra. Kinnisvara all laialdast omakapitali hoida on nii tänase üüri- kui ka krediidituru tingimustes finantsmajanduslikult suhteliselt mõttetu, üürihinnad on surve all ning krediit on jätkuvalt odav, mistõttu on viimastel kuudel olnud täheldada olemasoleva kinnisvara pantimist käibevahendite suurendamiseks.
Kommentaarid