Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kiiu alevik
  • Kilksama küla
  • Kõidama küla
  • Kõima küla
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Öötla küla
  • Õssu küla
  • Paalalinn
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Reiu küla
  • Remniku küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Saarepeedi küla
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinimäe alevik
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Terje Võrk: Kellele kuulub minu kelder?

Korterelamus tuleb korteriomanikel ühiselt jagada parkimiskohti, keldrit, pööningut ja mõnikord ka katuseterrassi. Need ruumid ja pinnad ei kuulu automaatselt korteri juurde, ehkki korteriomanik on neid algusest peale kasutanud, lukustanud ja koristanud.

 

Nii keldrit kui parkimiskohta kasutatakse kokkuleppel, enamasti on selleks suuline tava, vahel ka ühistu koosolekul vormistatud kirjalik kokkulepe. Uute korteriomanike puhul kerkivad alatihti üles n-ö õigusjärgluse küsimused, vaidlused ja hääletamised KÜ koosolekul. Vahel arvatakse, et suurem otsustusõigus on elanikel, kes on majas juba kauem elanud, selle remontimiseks raha maksnud ja teavad üldse paremini, kuidas asjad on alati olnud. Kui aga põhikirjas ei ole teisiti, siis annab iga korteriomand otsuse langetamisel ühe hääle.

Kinnistusraamatus on sõltuvalt kande tegemise ajast korterite kohta kasutuses ka erinevad nimetused ja suurused.

 

Korteriomand on eriomand + kaasomand + liikmelisus korteriühistus.

Korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. Eriomandi eseme üldpinna suurust kinnistusraamatusse ei kanta.

 

Kaasomandi osa suurus kinnisturaamatus ei ole võrdne korteri suurusega, ka eriomand võib olla suurem või väiksem tegelikult kasutatavast pinnast. Korteriühistu koosolekul võib hääleõigus olla eriomandi suurusest sõltuvuses, aga ei pruugi.

 

Kõik õigused uuele omanikule üle ei lähe, uus omandaja vastutab kindlasti KÜ ees korteriomandist tulenevate kohustuste eest (kommunaalkulude võlgnevused) korteriomandi väärtuse ulatuses.

 

Selleks, et korteriomanik saaks ainuõiguse mõnda seni üldkasutatavat ruumi endale pidada, on vajalik kõikide korteriomanike kokkulepe. Varasemalt on soovitatud kokku leppida notariaalne kasutuskord ja paljude majade puhul see ka täna kehtib ning kirjeldab tegelikke kasutustavasid õuemaal või trepikodades. Väiksema arvuga korterite puhul on isegi reaalne, et kõik omanikud on korraks notarikontoris kokku saanud. Üle kümne korteriga majades on tõenäoliselt igal korteril eraldi omanik ja nende kohtumist korraldada on suhteliselt võimatu.

 

Tänased kohtulahendid on ära selgitanud, et korteriühistu õigused on kitsamad, kui seni oleme kujutlenud, ning parkla või keldri  jms kasutamine ei puuduta korteriühistu kui juriidilise keha huve, vaid ainult teiste korteriomanike õigusi. Et õigused aga kehtiks ja jõudu omaksid, peavad korteriga kaasas käivad piirangud või laiendused olema kantud ka kinnistusraamatusse. Näiteks kui senine korteriomanik ei kasutanud keldriboksi ja teised elanikud täitsid kõik ruumid ise oma moosipurkide või autorehvidega, aga nüüd soovib uus omanik oma jalgrataste hoidmiseks ruumi, siis on tal õigus nõuda samaväärset keldrikasutust.

 

Tänane praktika räägib aga hoopis rohkem parkimiskohtadest, mida eriti vanemate korruselamute puhul pole kunagi piisavalt. Kohati on autoomanikud lasknud oma raha eest murulapi killustikuga katta ning seeläbi tekitanud kinnistule parkimisruumi. Ekslikult arvatakse, et sellega koos on saadud erikasutusõigus ja kui seni autota olnud elanik asendub autoomanikuga, ongi tüli majas.

 

Kui korteriomanikule keldrit või parkimist ei võimaldata, veel enam, seda isegi takistatakse ja teda kiusatakse, on tal õigus esitada nõue kohtusse teiste korteriomanike vastu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätete alusel.

 

Pikkade ja tülikate kohtuvaidluste vältimiseks oleks mõistlik püüda kohe korteriomanike vahel kokkulepe saavutada, see notariaalselt kinnitada ja kanda kinnistusraamatusse erikasutusõigusena. Samamoodi võib vaidluste ennetamiseks vaadata üle senised notariaalsed kasutuskorrad, need kaasajastada ning lasta teha kanne kinnistusraamatusse, nagu seda nõuab korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

Kokkulepe võib sisaldada muudki, sinna võib panna kirja sellised asjad, mida ühistu põhikiri ei sisalda. Näiteks fikseerida koosolekul hääletamise põhimõtted, õigus vaheseinte eemaldamiseks, fassaadiavade tegemiseks, terrassi ehitamiseks oma akna alla ja selle erikasutusõigus, kommunikatsioonide läbiviimine kellegi korterist jne. Seadusega vastuolus olevaid sätteid muidugi fikseerida ei saa.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (10)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?