Kõik meie ümber muutub, nii ka kinnisvara ja seda puudutav seadusandlus. Milliseid muudatusi võivad lähiaastad kinnisvaraga seotud seadusandlusesse tuua?
- Protsesside digiteerimine
Eesti on tuntud oma saavutuste poolest e-valitsuse valdkonnas. Võimalikud muudatused võivad puudutada kinnisvara ostu, müügi ja registreerimise protsessi automatiseerimist ja lihtsustamist.
- Keskkonnanormid
Arvestades ülemaailmset suundumust säästva arengu suunas, võib Eesti kehtestada uued keskkonna- ja ehitusnõuded, mille eesmärk on vähendada keskkonnamõju ja parandada hoonete energiatõhusust. Alates 2020. aasta algusest on uute hoonete energiatõhususe miinimumnõudeks A-klassi hoone. Tulevikus võib oodata, et energiatõhususe nõuded kehtestatakse ka nõukogude ajal ehitatud hoonetele. Üheks võimalikuks sanktsiooniks võib olla see, et kortereid, millel puudub energiatõhususe klass, ei ole võimalik müüa.
- Maksupoliitika
Muudatused võivad puudutada kinnisvaramaksu või maksusoodustusi teatud elanikerühmadele, näiteks noortele peredele või esmakordsetele koduostjatele. Tõenäoliselt tõstab Eesti järjepidevalt maamaksu, et kontrollida kinnisvaraturu protsesse ja täiendada riigieelarvet.
- Üürituru reguleerimine
Seoses majandusliku olukorra ja sotsiaalsete standardite muutumisega võidakse kehtestada uued eeskirjad üürileandjate ja üürnike vaheliste suhete reguleerimiseks, et kaitsta viimaste õigusi.
- Hüpoteegi vahetamise lihtsustumine
Praegu on hüpoteegi vahetamine pikk protsess, mis nõuab notari kaasamist ja tema töö eest tasumist, samuti panga osalust. Seetõttu on keeruline hüpoteegi tingimusi muuta ja saada soodsamaid pakkumisi. Samuti vähendab see konkurentsi pangandussektoris ning see ei ole majandusele soodne. Uuringute järgi on üle 66% Eesti elanikest valmis hüpoteeki teise panka üle kandma, kui tingimused on soodsamad. Ma prognoosin, et järgmise viie aasta jooksul muutub hüpoteegipidaja panga vahetamise protsess oluliselt lihtsamaks.
Kommentaarid