Valides korrust, tuleks arvestada mitme teguriga: hoone konstruktsioonilised eripärad, korruste arv, millistel korrustel asuvate korterite järele on suurem nõudlus, lifti olemasolu ja pere vajadused.
- Esimene korrus – kaalu hoolikalt
Esimese korruse korterid võivad olla niiskemad, keldri lähedusest tingituna võivad korterisse jõuda ebameeldivad lõhnad, hiired-rotid ja putukad. On ka teisi probleeme: aknad asuvad madalal ja võõraste pilkude eest varjumiseks tuleb hoida kardinad või rulood akende ees. Võib olla vajadus paigaldada akende ette ka trellid, see on aga lisakulu ja tekitab vanglas olemise tunde.
Kui aknad avanevad tiheda liiklusega tänava poole või hoovi, kus pargivad autod, siis ei tule avatud aknast sisse mitte värske õhk, vaid ka heitgaasid. Esimesel korrusel on ka lärmakas: nii päeval kui öösel kostavad korterisse tänava ja trepikoja hääled.
On ka mõned teisejärgulised puudused: akendest ei avane ilusat vaadet ja tubadesse pääseb vähe päikesevalgust.
Samas sobib esimene korrus ratastoolis liikuvatele inimestele, kui trepikotta pääsemiseks on võimalik paigaldada kaldtee.
Lisaks on esimese korruse korterid 10-15% odavamad kui kõrgemate korruste omad. Natuke saab ka kulusid kokku hoida: näiteks loobuda lifti hooldustasust ja kolimisteenusest. Veel üks pluss on tuleohutus: evakueerumine on esimeselt korruselt kõige lihtsam.
- Viimane korrus – ainult uuselamutes
Viimase korruse korterite miinuseks on katuse lekkimise oht. Kesklinna korterelamute katustel tekitavad panoraamvaadete nautijad müra, mis segab kõrgeima korruse elanikke. Plekk-katused kuumenevad suvel tugevalt ja tõstavad ülemiste korterite temperatuuri märkimisväärselt – see sunnib soetama konditsioneeri.
Viimast korrust ei tasu üldse kaaluda, kui majas pole lifti, eriti juhul, kui peres on eakaid inimesi, invaliide või väikeseid lapsi või kui plaanis on perelisa. Kui teile meeldib siiski ülemine korrus, ärge valige katusekorterit, vaid eelistage elamut, kus kõige kõrgemal on tehniline korrus.
Pöörake tähelepanu hoone vanusele: ülalpool kirjeldatud probleemid on iseloomulikud vanematele hoonetele. Kui ostate korteri uuseramusse, ei pea te tehniliste probleemide pärast muretsema. Nüüdisaegsetes korterelamutes asuvad kommunikatsioonid sageli katuse all, seega ei ole ülemistes korterites ei temperatuuri ega veesurvega probleeme.
Kõrged korrused meelitavad paljusid ja just ülemistel korrustel paiknevad kõige prestiižsemad korterid - penthouse'id.
Muide – putukad lendavad harva nii kõrgele, seega saab suvel viimasel korrusel aknad avatud hoida ega pea sääski kartma.
- Teine korrus – parim valik eakatele
Teisel korrusel asuvatel korteritel on samad puudused nagu alumistelgi: heitgaasid, vähene valgus hoovis kasvavate puude tõttu, varaste sissetungi oht. Keldri lähedus pole enam nii kriitiline, kuid kehva ventilatsiooni korral võivad niiskus ja ebameeldivad lõhnad siiski korterisse jõuda, samuti putukad.
Kuid teisel korrusel asuvatel korteritel on ka mitmeid eeliseid. Siin pole nii jahe ja lärmakas kui esimesel korrusel ning niiskust on palju vähem. Suur pluss on rõdu olemasolu – esimesel korrusel ei pruugi rõdusid olla – ja aknast ei vaata ka keegi enam sisse. Eriti atraktiivne on teine korrus eakatele inimestele: isegi kui lifti pole või on see ajutiselt välja lülitatud, saab siiski kodust välja minna.
- 3.-7. korrus – populaarseim
3.-7. korrusel asuvad korterid on kõige nõutumad, eriti kuni 10-korruselistes korterelamutes.
Neil korrustel pole eespool kirjeldatud puudusi. Kui korterelamu asukoht on hea ning korteri aknad ei avane hoovi või väga kitsa tänava poole, on akendest tavaliselt nauditav vaade. Isegi kui aknad avanevad hoovi poole, on kogu hoovist avar ülevaade. See võimaldab puhata silmi ja närve. Kui aknad avanevad aga tänava poole, siis ei sega heitgaasid enam nii palju kui alumiste korruste elanikke.
Kuna need korrused on kõige populaarsemad, saab korteri vajadusel maha müüa kiiremini ja soovitud hinnaga.
Ainuke miinus on sõltuvus liftist: kui see ei toimi, peab mööda treppe kõndima ja 6.-7. korruse elanike jaoks võib see olla probleem.
- 8.-15. ja veelgi kõrgemad korrused
Ka neil on oma plussid ja miinused. Kõrgematele korrustele heitgaasid ei jõua: need hajuvad 15 meetri kõrgusel. Kuid autode müra võib segada – seda on kuulda kuni 50 meetri kõrgusel. Suur pluss on akendest avanevad kaunid panoraamvaated. Et see positiivne asjaolu ei muutuks pettumuseks, tuleks enne korteri ostmist kindlasti uurida piirkonna planeeringuid. Uusarenduses võib kergesti juhtuda, et maaliliste vaadete asemel avaneb teile mõne aasta pärast vaade naabermaja akendesse.
Hoolikalt tuleks hinnata tuleohutust nii korterelamus kui ka linnas tervikuna. Maailma ajaloos pole haruldased juhtumid, kus linna tuletõrjujatel puudusid tehnilised võimalused uute kõrghoonete ülemistele korrustele jõudmiseks. Eelistage korterelamuid, kus evakueerumisvõimalused on hästi läbi mõeldud.
Peamine probleem on muidugi täielik sõltuvus liftist. Kui liftid ei tööta, jäävad paljud inimesed oma korterisse lõksu. Ka kaupade kättesaamine muutub siis probleemiks.
Oluline on ka see, et mida rohkem korruseid korterelamus on, seda sagedamini lifte kasutatakse ja tipptundidel võib ooteaeg kujuneda üsna pikaks. Siit soovitus: eelistage kuni 10-korruselisi hooneid. Tehniliste normide kohaselt peaks korterelamus, kus on üle viie korruse, olema üks lift, kümne korruse puhul kaks.
Kui varem ei peetud esimesel ja viimasel korruse kortereid likviidseks, siis tänapäeval on liftidega uusarenduste ülemised korrused prestiižne valik. Korterelamu keskel, 3.-7. korrusel asuvad korterid jäävad aga endiselt kõige nõutumaks.
Kommentaarid