Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Kõima küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Eesti kinnisvaraturu juunikuu lühiülevaade  

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2016 - 2019*

* 2019. a juunikuu andmed on esitatud 06.07.2019 täpsusega, andmed võivad vähesel määral ajas tagantjärele muutuda.

 

Käesoleva aasta juunikuu vältel tehti Eesti korteriturul kokku 1790 ostu-müügitehingut ligikaudu 140 miljoni eurose kogukäibe juures. Tehtud tehingute osas kujunes mediaankeskmiseks hinnaks 1393 €/m2, mida oli 3,0% rohkem kui veel aasta tagasi samal perioodil. Nii turuaktiivsuse kui ka hinnataseme edasine kasv on jätkanud märgatava kiirusega aeglustumist. 2019. aasta I poolaasta vältel müüdi Eestis pelgalt 0,5% võrra enam kortereid kui 2018. aasta I poolaastal, samaaegselt on mediaanhind kasvanud ainuüksi 1,0% võrra. Veel 2018. aasta samal perioodil võis tehingute arvu osas võrreldes 2017. aastaga täheldada 3,3%-list ning hinnataseme osas koguni 13%-list aastast kasvu.

 

Tallinnast väljaspool paiknevates piirkondades on turuaktiivsuse kasv kiirenenud

Hinnataseme kasv on aeglustunud sisuliselt üleriigiliselt, kuid statistiliselt vaadatuna on selle aeglustumist kiirendanud asjaolu, et korteriturg on võrdlemisi aktiivne pea kõikjal Eesti suuremates keskustes kui samaaegselt Tallinnas on tehingute arv uute hinnataseme tippude taustal vähenemas. Kui veel võib mäletada 2018. aasta II pooles üsna järsult alanema asunud turuaktiivsust, siis vähemalt elukondliku kinnisvaraturu osas on 2019. aasta I poolaastal tehingute arvu edasine langus peatunud. Viimast kirjeldab peamiselt Tallinnast väljaspool paiknevates piirkondades kasvult kiirenema asunud tehingute arv, mida on soodustanud kinnisvarahindade üldise kasvu aeglustumine ja ostujõu samaaegne paranemine. Tallinnast väljaspool kasvas 2018. aasta II poolaastal korteritehingute arv võrreldes aastatagusega ainuüksi 0,7% kuid tänavu I poolaastal juba koguni 5,5% võrra.

 

Mitmetes väikelinnades võis 2018. aasta jooksul neli kvartalit järjest alanenud turuaktiivsuse järgselt 2019. aasta alguses juba vähemalt statistiliselt märgata ka mõningast mediaanhinna alanemist. Kuna vahepeal oli nii mõneski linnas taandunud nõudluse tõttu juba ka pakkumiste arv olulisel määral kasvanud, võis seda pidada ehk oluliste muutuste alguspunktiks. Tegemist oli aga hetkeseisu vaadates justkui ajutise nähtusega, sest juba II kvartalis asus hinnakasv hoogustuma ning tehingute arv mitmetes maakonnakeskustes taas kasvama. Eesti kui terviku tehingute arvu osas tasub hetkel aga märkida, et turuaktiivsust on tavapärasest enam toetama asunud lisaks Tallinna lähiümbrusele ka järjekordselt Pärnu linna uute korterite turul tehtavad tehingud ning ühtlasi on lõpuks olnud märgata Ida-Virumaal mõningaid positiivseid märke, kuid seda tõenäoliselt ainuüksi ajutiselt.

 

Üldist ostujõu kasvu siiski enamik ostjaskonnast reaalselt ei taju

Aastane terviklik hinnakasv on Eestis ning suuremates piirkondlikes keskustes jäänud viimase nelja kvartali vältel alla elanikkonna nominaalse sissetuleku kasvukiiruse. Teisisõnu, aeglustuva hinnakasvu kuid veel võrdlemisi sarnase laenuraha kättesaadavuse, selle pakkumise ja madalate intresside taustal on elanikkonna vähemalt kinnisvara puudutav ostujõud jätkanud korteriturul paranemist. Statistilised väited kõrvale jättes on siiski pidev kinnisvarade kallinemine potentsiaalse ostjaskonna osas ostueelistusi veidi muutnud, odavama kinnisvara soetamise soovil ollakse sobiliku pakkumise korral nõus kolima keskustest järjest kaugemale. Võrreldes möödunud buumi perioodiga ei ole siiski tänane valg- ega vastulinnastumise trend veel niivõrd laialdane, kuid see on 2018. aastast märgatavalt hoogustunud, mida kirjeldas ka juba möödunud aastal vähenenud Tallinna elanike arv. Üldise ostujõu kasvu tajumine on üsna tagasihoidlik peamiselt seetõttu, et omafinantseeringuks vajalikud säästud ei kasva kinnisvaraostuks tarvilikus tempos, seda ennekõike nooremapoolsete tarbijate puhul.

 

Digiajastuga kaasnevad muutused on avaldumas ka kinnisvaraturul

Ehitusaktiivsus on märgatavalt kasvanud nii Tallinna ja Tartu lähiümbruses kui ka juba mitmetes Eesti väikelinnades, kuhu aktiivselt tagasi kolitakse kuid kust sageli jätkatakse Tallinnasse tööl käimist. Tallinnas tööl käimise tsoon on nihkunud järjest kaugemale ning Eesti väikelinnades on uuselamurajoonides täheldada ülekaalukat Soomes tööl käivate kodanike esindatust. Järjest paranevad võimalused töötada kodukontoris, otsesest asukohast sõltumata, on soodustamas väga paljudes seni hääbuvates piirkondades püsielanikkonna edasist püsimist. Üha enam on uutes Tallinna lähistel paiknevates elurajoonides märgata, et hommikustel tipptundidel kuigi suur osa elanikkonnast kodust ei lahkugi. Sarnaseid paralleele võib tõmmata ka juba korteriturult, kus 4- ja 5-toaliste korterite ostjate hulgas on üha enam ostjaid, kes soovivad ühte tuba kasutada pelgalt kabinetina.

 

Negatiivne Euribor peegeldab jätkuvalt kestvat finantskriisi

Kui hiljaaegu tõi IMF Eesti majanduse osas riskidena välja majanduse võimaliku ülekuumenemise ning inflatsioonisurve, on Euroopa Keskpanga poolt oodata aga senise lõdva rahapoliitika jätkumist. Veel mõni aeg tagasi võis eeldada, et raha hind hakkab aeglaselt tõusma ning rahapoliitika normaliseeruma. Euroliidus tervikuna valitsevate probleemide taustal ei saa seda aga niipea tõsiselt võtta. Vahepealne Euribori marginaalne tõus sai möödunud kuul turult kiirelt pühitud, alanedes nüüdseks juba ajalooliselt madalaimale tasemele. Normaalseks sellist olukorda kindlasti pidada ei saa, kasvõi Tallinna siluetti vaadates on SKP kasv küll kõikjal näha, kuid euroalal tervikuna kestab finantskriis kui selline veel aastate tagustest sündmustest tavainimesele tajumatult tänapäevani.

 

Möödunud kümnendi vältel eluasemelaenu võtnud tarbijate jaoks on baasintressi langus igati hea uudis - igakuine laenumakse jälle väheneb. Kuid olenemata asjaolust, et hetkel uute laenulepingute sõlmimisel loetakse negatiivne Euribor laenuvõtja jaoks võrdseks nulliga, on siiski arvestamata laialdasest hoiuste läbi laenude finantseerimisest tõenäoliselt oodata laenumarginaalide üldise kasvu jätkumist. Kui väärtpaberiturgude osas on väidetud, et hinnataseme osas uute tippude tegemine tõenäoliselt jätkub, siis ei saa siinkohal olulisi erandeid prognoosida ka euroliidu liikmesriikide kinnisvaraturu osas. Üleriigiliselt püsib Eestis sel aastal korteriturul hinnakasv enamikes piirkondades 3 kuni 6 protsendi vahemikus. Elamuturul võib hinnakasv ennekõike Tallinna välistel aladel kujuneda mõnevõrra kiiremaks, seda just odavamate varade puhul ning pidevalt vähenevate pakkumiste tõttu.

 

Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvaraanalüütik ja kutseline hindaja 

Alus – Maa-amet, Statistikaamet, Eesti Pank, Arco Vara statistika 06.07.2019

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Registreeritud eraekspert (kohtuekspertiisid)

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 152083
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?