loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Põltsamaa linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kärevere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lolu küla
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Naage küla
  • Näpi alevik
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Võiste alevik
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Eesti kinnisvaraturu juunikuu lühiülevaade  

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2016 - 2019*

* 2019. a juunikuu andmed on esitatud 06.07.2019 täpsusega, andmed võivad vähesel määral ajas tagantjärele muutuda.

 

Käesoleva aasta juunikuu vältel tehti Eesti korteriturul kokku 1790 ostu-müügitehingut ligikaudu 140 miljoni eurose kogukäibe juures. Tehtud tehingute osas kujunes mediaankeskmiseks hinnaks 1393 €/m2, mida oli 3,0% rohkem kui veel aasta tagasi samal perioodil. Nii turuaktiivsuse kui ka hinnataseme edasine kasv on jätkanud märgatava kiirusega aeglustumist. 2019. aasta I poolaasta vältel müüdi Eestis pelgalt 0,5% võrra enam kortereid kui 2018. aasta I poolaastal, samaaegselt on mediaanhind kasvanud ainuüksi 1,0% võrra. Veel 2018. aasta samal perioodil võis tehingute arvu osas võrreldes 2017. aastaga täheldada 3,3%-list ning hinnataseme osas koguni 13%-list aastast kasvu.

 

Tallinnast väljaspool paiknevates piirkondades on turuaktiivsuse kasv kiirenenud

Hinnataseme kasv on aeglustunud sisuliselt üleriigiliselt, kuid statistiliselt vaadatuna on selle aeglustumist kiirendanud asjaolu, et korteriturg on võrdlemisi aktiivne pea kõikjal Eesti suuremates keskustes kui samaaegselt Tallinnas on tehingute arv uute hinnataseme tippude taustal vähenemas. Kui veel võib mäletada 2018. aasta II pooles üsna järsult alanema asunud turuaktiivsust, siis vähemalt elukondliku kinnisvaraturu osas on 2019. aasta I poolaastal tehingute arvu edasine langus peatunud. Viimast kirjeldab peamiselt Tallinnast väljaspool paiknevates piirkondades kasvult kiirenema asunud tehingute arv, mida on soodustanud kinnisvarahindade üldise kasvu aeglustumine ja ostujõu samaaegne paranemine. Tallinnast väljaspool kasvas 2018. aasta II poolaastal korteritehingute arv võrreldes aastatagusega ainuüksi 0,7% kuid tänavu I poolaastal juba koguni 5,5% võrra.

 

Mitmetes väikelinnades võis 2018. aasta jooksul neli kvartalit järjest alanenud turuaktiivsuse järgselt 2019. aasta alguses juba vähemalt statistiliselt märgata ka mõningast mediaanhinna alanemist. Kuna vahepeal oli nii mõneski linnas taandunud nõudluse tõttu juba ka pakkumiste arv olulisel määral kasvanud, võis seda pidada ehk oluliste muutuste alguspunktiks. Tegemist oli aga hetkeseisu vaadates justkui ajutise nähtusega, sest juba II kvartalis asus hinnakasv hoogustuma ning tehingute arv mitmetes maakonnakeskustes taas kasvama. Eesti kui terviku tehingute arvu osas tasub hetkel aga märkida, et turuaktiivsust on tavapärasest enam toetama asunud lisaks Tallinna lähiümbrusele ka järjekordselt Pärnu linna uute korterite turul tehtavad tehingud ning ühtlasi on lõpuks olnud märgata Ida-Virumaal mõningaid positiivseid märke, kuid seda tõenäoliselt ainuüksi ajutiselt.

 

Üldist ostujõu kasvu siiski enamik ostjaskonnast reaalselt ei taju

Aastane terviklik hinnakasv on Eestis ning suuremates piirkondlikes keskustes jäänud viimase nelja kvartali vältel alla elanikkonna nominaalse sissetuleku kasvukiiruse. Teisisõnu, aeglustuva hinnakasvu kuid veel võrdlemisi sarnase laenuraha kättesaadavuse, selle pakkumise ja madalate intresside taustal on elanikkonna vähemalt kinnisvara puudutav ostujõud jätkanud korteriturul paranemist. Statistilised väited kõrvale jättes on siiski pidev kinnisvarade kallinemine potentsiaalse ostjaskonna osas ostueelistusi veidi muutnud, odavama kinnisvara soetamise soovil ollakse sobiliku pakkumise korral nõus kolima keskustest järjest kaugemale. Võrreldes möödunud buumi perioodiga ei ole siiski tänane valg- ega vastulinnastumise trend veel niivõrd laialdane, kuid see on 2018. aastast märgatavalt hoogustunud, mida kirjeldas ka juba möödunud aastal vähenenud Tallinna elanike arv. Üldise ostujõu kasvu tajumine on üsna tagasihoidlik peamiselt seetõttu, et omafinantseeringuks vajalikud säästud ei kasva kinnisvaraostuks tarvilikus tempos, seda ennekõike nooremapoolsete tarbijate puhul.

 

Digiajastuga kaasnevad muutused on avaldumas ka kinnisvaraturul

Ehitusaktiivsus on märgatavalt kasvanud nii Tallinna ja Tartu lähiümbruses kui ka juba mitmetes Eesti väikelinnades, kuhu aktiivselt tagasi kolitakse kuid kust sageli jätkatakse Tallinnasse tööl käimist. Tallinnas tööl käimise tsoon on nihkunud järjest kaugemale ning Eesti väikelinnades on uuselamurajoonides täheldada ülekaalukat Soomes tööl käivate kodanike esindatust. Järjest paranevad võimalused töötada kodukontoris, otsesest asukohast sõltumata, on soodustamas väga paljudes seni hääbuvates piirkondades püsielanikkonna edasist püsimist. Üha enam on uutes Tallinna lähistel paiknevates elurajoonides märgata, et hommikustel tipptundidel kuigi suur osa elanikkonnast kodust ei lahkugi. Sarnaseid paralleele võib tõmmata ka juba korteriturult, kus 4- ja 5-toaliste korterite ostjate hulgas on üha enam ostjaid, kes soovivad ühte tuba kasutada pelgalt kabinetina.

 

Negatiivne Euribor peegeldab jätkuvalt kestvat finantskriisi

Kui hiljaaegu tõi IMF Eesti majanduse osas riskidena välja majanduse võimaliku ülekuumenemise ning inflatsioonisurve, on Euroopa Keskpanga poolt oodata aga senise lõdva rahapoliitika jätkumist. Veel mõni aeg tagasi võis eeldada, et raha hind hakkab aeglaselt tõusma ning rahapoliitika normaliseeruma. Euroliidus tervikuna valitsevate probleemide taustal ei saa seda aga niipea tõsiselt võtta. Vahepealne Euribori marginaalne tõus sai möödunud kuul turult kiirelt pühitud, alanedes nüüdseks juba ajalooliselt madalaimale tasemele. Normaalseks sellist olukorda kindlasti pidada ei saa, kasvõi Tallinna siluetti vaadates on SKP kasv küll kõikjal näha, kuid euroalal tervikuna kestab finantskriis kui selline veel aastate tagustest sündmustest tavainimesele tajumatult tänapäevani.

 

Möödunud kümnendi vältel eluasemelaenu võtnud tarbijate jaoks on baasintressi langus igati hea uudis - igakuine laenumakse jälle väheneb. Kuid olenemata asjaolust, et hetkel uute laenulepingute sõlmimisel loetakse negatiivne Euribor laenuvõtja jaoks võrdseks nulliga, on siiski arvestamata laialdasest hoiuste läbi laenude finantseerimisest tõenäoliselt oodata laenumarginaalide üldise kasvu jätkumist. Kui väärtpaberiturgude osas on väidetud, et hinnataseme osas uute tippude tegemine tõenäoliselt jätkub, siis ei saa siinkohal olulisi erandeid prognoosida ka euroliidu liikmesriikide kinnisvaraturu osas. Üleriigiliselt püsib Eestis sel aastal korteriturul hinnakasv enamikes piirkondades 3 kuni 6 protsendi vahemikus. Elamuturul võib hinnakasv ennekõike Tallinna välistel aladel kujuneda mõnevõrra kiiremaks, seda just odavamate varade puhul ning pidevalt vähenevate pakkumiste tõttu.

 

Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvaraanalüütik ja kutseline hindaja 

Alus – Maa-amet, Statistikaamet, Eesti Pank, Arco Vara statistika 06.07.2019

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 116108
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?