loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Ahja vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Rannu vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Paldiski linn
  • Konguta vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Rõuge vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Lääne-Saare vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Abruka küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kaasiku küla
  • Kadriorg
  • Kärevere küla
  • Karjaküla alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kasemetsa küla
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Kõidama küla
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Kuusalu alevik
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasari küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehmja küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Möllatsi küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Naage küla
  • Näpi alevik
  • Neeme küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Saunja küla
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammistu küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tõstamaa alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Välgita küla
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Viraksaare küla
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võõpsu alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Liia Koreline

Rehielamust moodne maakodu

Kohe 101-aastaseks saav Eesti on pakkunud mõtlemapanevaid teemasid igast elualast, ka kinnisvaravaldkonnast. Täna võtame luubi alla rehielamu, mis on olnud aastasadu Eesti talu süda ja millest on tänapäeval saanud nii mõnelegi perele taas soe ja hubane maakodu.

 

Viimasel ajal pöördub palju linnainimesi minu poole sooviga leida uus eluase maakohas. Julgen väita, et tegemist on elukorraldusliku trendiga. Mõni klient soovib lihtsalt elumuutust, teine otsib võimalust linnakärast põgeneda ja rahulikus miljöös uueks töönädalaks jõudu koguda. Kes meist ei unistaks soojast maasaunast ja külmast koduõllest, jõuluõhtusest jalutuskäigust lumme mattunud kodumetsa või sumedast jaaniõhtust kodukaskede all!

 

Erilisi tingimusi kauguse, keskkonna või hoone seisukorra kohta ei esitatagi. Kaugus ei mängi tänapäeval suurt rolli, sest enamikul on sõiduvahend olemas ja vahemaad pole meil liiga pikad, mõne tunniga jõuab ka kõige kaugemasse Eesti nurka. Teame, kui palju on Eestimaa looduse ilust ülistuslaule loodud. Võimegi igal aastaajal ja igas sünnimaa nurgas leida silmailu ning soovi just seal oma elu kaunimad päevad veeta. Piisavalt hea elujärg, tänapäevased ehitusmaterjalid ja -tehnoloogia lubavad meil lühikese ajaga ka kõige kehvemas seisus olevast maamajast luksuslik ja õdus maakodu luua.

 

Oleme juurtelt maarahvas ja maalähedus on meisse geneetiliselt kodeeritud. Soov end privaatselt tunda, aasta ringi oma katuse all elada ja paljajalu koduhoovis kõndida on meile vägagi mõistetav. Unistus oma maakodust ei pruugi aga täituda, kui ei julgeta võtta riske. Arvatakse, et vana renoveerimine on kulukam kui uue ehitamine. Aga vanal on oma hing ja hõng, mida raha eest osta ei saa. Pealegi leidub väga nutikaid ehitusmehi, kes suudavad väheste vahenditega soovitu saavutada.

 

Millised nägid siis välja sajanditetagused rehielamud, mille taastamise ja elamiskõlblikuks muutmisega on nii mõnelgi meist suur soov tegeleda? Meie rehielamut on maailmas peetud unikaalseks arhitektuurinähtuseks. Eesti kuulsaimat, suure katusega Sassi-Jaani talu rehemaja saab näha Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumis. Seal tegutsevast maaarhitektuuri keskusest saab rehielamu ostmisel ja taastamisel spetsialistidelt head nõu.

 

Klassikaline Eesti rehielamu koosneb rehetoast, rehealusest ja kambrist.

Rehemajad ehitati esiküljega õue poole ja need paiknesid otse sissesõidukoha vastas. Rehielamu keskne ja kõige olulisem ruum oli küttekoldega rehetuba. Kütmise ajal lasti suits välja rehetoa välisuksest. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Palkidest toaseinad olid katmata, hilisemal ajal kaeti muldpõrandad ja laed laudadega. Rehemajas oli ka kamber, kütteta ruum, mida kasutati hoiuruumina ja suvel magamiseks. 19. sajandi alguses sai kamber soojustuse ja klaasaknad ning seda hakkasid esmajoones kasutama peremees ja perenaine koos väikeste lastega, teised pereliikmed jäid edasi rehetuppa.

Põhiline majandusruum oli ruumikas rehealune, mille esi-ja tagaseinas oli vilja vedamiseks lai värav. Talvel hoiti rehealuses koduloomi, lae peal heinu ja põhku. Rehealust kasutati tööriistade ja veokite hoidmiseks ning rahvarohkete peresündmuste, pulmade ja matuste pidamiseks. Suviti seati rehe alla pererahva söögilaud.

 

Aastasadu oli rehielamu sisustus väga napp: suured kirstud, kus hoiti riideesemeid, suur laud kõigi toimingute tarbeks ja pikad pingid seina ääres. Aegamööda, eriti peale talude päriseks ostmist, hakkas talurahvas rehetarede ehitusel ja sisustamisel eeskuju võtma kohalikult mõisarahvalt. Suured muudatused leidsid aset just sisustuse osas. Uut mööblit hakati tellima kohalikelt mõisatisleritelt, hiljem osteti linnatisleritelt tööstuslikult toodetud mööblit. Kambrid sisustati voodi, uudse ja moodsa riidekapi, kummuti ja peegliga. Rehielamute pikad pingid asendusid toolidega. Nii mõnessegi majja tekkis peen nipsasjake – käo ja pommidega seinakell.

 

Talumajadest ja sisekujunduselementidest kirjutan ka edaspidi. Seniks – unistage julgelt!

 

 

Kommentaar

 

Elo Luttsepp, Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse juhataja

 

Eesti külamaastikul võib kohata õnneks veel üsna suurel hulgal rehemaju, meie kõige traditsioonilisemaid hooneid. Mõningate uuringute põhjal võib arvestada isegi kuni 7000 rehielamuga. Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskus on neist tuhatkonna kohta jõudnud andmeid koguda. Loomulikult on suurem osa neist ajas üsna kõvasti ja igati „moodsamaks“ muutunud, aga väga paljud on siiski säilitanud üsna autentse näo. Ühe pikemaks ajaks hooleta jäänud rehemaja elluäratamine on küll väga suur töö, aga see võib pakkuda ka suurt rõõmu ja rahuldust. Seda tööd ei tasuks ette võtta päris omaenese tarkusega, vaid tuleks appi kutsuda pärandehituse nõustajaid. Neid leiab kõige kergemini kodulehe maamaja.eu abil. Seda nõustajate võrgustikku koordineerib maaarhitektuuri keskus.     

Galerii

Kommentaarid

Liia Koreline

Liia Koreline

Aasta Maakler 2018

Maakler

Mobiil +372 510 2206
Telefon +372 614 4600
Keeled
liia.koreline@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (26)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, Aleksander Puškini 28-202, 20307+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Valga esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?