Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kiiu alevik
  • Kilksama küla
  • Kõidama küla
  • Kõima küla
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Naage küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Öötla küla
  • Õssu küla
  • Paalalinn
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Reiu küla
  • Remniku küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Saarepeedi küla
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinimäe alevik
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Põllumaa hind sõltub maa kvaliteedist ning asukohast

Hea mullastikuga ja kompaktsesse maaüksusesse kuuluvat põllumaad on üha vähem saadaval, kuna põllumajandustootjad ning investorid näevad sellisel maal head tulukust, kirjutab Arco Vara kutseline hindaja Reet Värnik.

 

Põllumaade hinnad on üldiselt tõusuteel. Hinnatõusu tekitavad nii põllumajandussaaduste hinnatõus, põllumajandusettevõtete omavaheline konkurents kui ka Euroopa Liidu tõukefondidest saadavad toetused.

Kõige viljakamad põllud asuvad valdavalt Kesk-Eestis, kus on levinud leostunud ja leetjad mullad ehk nn pruunmullad. Kõige kehvemad põllumaad on põhjarannikul ja Loode-Eestis.

Leostunud mullad on stabiilse või parasniiske veerežiimiga ning mullareaktsioonilt neutraalsed või nõrgalt happelised. Haritava maa boniteet Kesk-Eestis ulatub 40–60 hindepunktini, osas piirkondades isegi üle 60 hindepunkti.

 

Võiks arvata, et põllumaa hinda mõjutab maaüksuse pindala, kuid tegelikkuses on pindala mõju hinnatasemele üsna vähetähtis. Kui maaomanik tahab müüa oma nelja hektari suurust põllumaad piirkonnas, kus ümberkaudsed põllud on suure põllumajandusettevõtte omandis või rendil, on suuremad maaomanikud huvitatud maa ostmisest, et kasvatada enda põllumassiivi.

Nii on põllutööde korraldamine mugavam ja igasugune kulu mitu korda väiksem. Maa-ameti uuringust on näha, et suuremate kinnistute naabruses suuremate ja väiksemate maaüksuste pinnaühiku hinnad oluliselt ei erine.

 

Põllumaa hindamine

Kinnisvarahindaja puutub oma töös põllumaa hindamisega kokku üsna sageli. Üldjuhul siis, kui ta hindab pangalaenu tagatiseks seatavat suurt maamajaga hoonestatud kinnistut, mille kõlvikulises koosseisus on märkimisväärselt ka haritavat maad.

Hoonestamata maa, kus kõlvikulises koosseisus on valdavalt haritav maa, krediidiasutusele laenutagatiseks reeglina ei sobi.

Kinnisvarahindaja puutub põllumaa hindamisega kokku ka siis, kui riik tellib maa erakorralise hindamise. Siinkohal on oluline märkida, et vastavalt maa hindamise seadusele on maa hindaja isik, kellele on valitsuse kehtestatud korras välja antud tegevuslitsents.

Eestis on sellise tegevuslitsentsiga maa hindajaid 32 ja valdav osa neist tegeleb ka elukondliku ja ärikinnisvara hindamisega.

 

Enamik ostjaist on juriidilised isikud

Põllumaa ostjatest enam kui kaks kolmandikku moodustavad juriidilised isikud, kes toodavad põllumajandussaadusi või vahendavad maatehinguid ehk ostavad ja müüvad maa edasi, ilma et seda ise kasutaks.

On ka selliseid põllumaa ostjatest vahendajaid, kes ostavad ja rendivad maa piirkonnas tegutsevale põllumajandusettevõttele välja. Põllumaa rendihinnad ulatuvad 40–80 €/ha. Valdav osa põllumaa rendihindadest jääb siiski vahemikku 40–60 €/ha.

Põllumaa hinda mõjutab suuresti maa kvaliteet ning selle asukoht. Kui piirkonnas tegutseb üks või mitu põllumajandusettevõtjat, hakkavad pakutava maa vajajad hinnas konkureerima ning sellest tulenevalt võivad mõned põllumaa tehinguhinnad väga kõrgeks kujuneda.

Kui 2011. aastal oli keskmine haritava maa hind Eestis ~1200 €/ha, siis 2014. aastal ulatus see juba umbes 1900 €/ha.

Keskmine hind kajastab nii vabaturu tehingutes kui ka nendes tehingutes, mille puhul ei näidata registris tegelikku tehingusummat või tasutakse osa summast mitterahaliste vahenditega.

Põllumaaga on tehtud tehinguid ka hinnatasemel kuni 4000–5000 €/ha, ent pigem on sellised tehingud erandlikud ning taolised tehingusummad kujunevad tihedas konkurentsis.

Võrumaal tehakse põllumaadega tehinguid hinnatasemel 2000–2900 €/ha, Jõgevamaal kuni 2700 €/ha ning Hiiumaal kuni 2500 €/ha.

 

Hoonestatud ala eraldatakse ja müüakse edasi

Nii nagu metsamaa puhulgi, on põllumajandusettevõtjad huvitatud ka hoonestatud kinnistute soetamisest, kui kõlvikulises koosseisus on haritavat maad märkimisväärselt ning maa on kvaliteetne. Sellisel puhul ei ole hoonestusel suurt tähtsust ning reeglina mõõdab põllumees hoonestatud ala ja põllumaa lahku ja kinnistab need.

Pärast kinnistamistoiminguid jätab ta põllumaa endale, kuid hoonestatud maaüksuse võõrandab. See on sage suure pindalaga hoonestatud kinnistute puhul, kus kinnistu lahku mõõtmine ning sellega kaasnevad kulud end ära tasuvad.

 

Lisainfo soovi korral, kirjutage See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?