Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Änari küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Ihaste
  • Imavere küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kiiu alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Lepna alevik
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pehka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Riisipere alevik
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sompa linnaosa
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Väätsa alevik
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara

Mis on tagatisraha?

Alati leidub inimesi, kes on sunnitud oma elus esimest korda sisenema üüriturule, kas siis üürilevõtja või üürileandjana. Selleks, et üürilise elu üüripinnal sujuks mõlemale osapoolele tõrgeteta, on mõistlik sõlmida üürileping, milles üürileandja ja üürnik lepivad võimalikult täpselt kokku kõik üürisuhet puudutavad tingimused. Üheks selliseks tingimuseks on nõue tagatisraha maksmiseks.

Mis siis ikkagi on tagatisraha üüri- ja renditehingutes? Mis kasu on osapooltel tagatisrahast? Millised õiguslikud alused ja kohustused kaasnevad tagatisraha kasutamisega elu- või äripinna üürimisel?

Seadusest tulenevalt tagab tagatisraha kõikvõimalikke üürilepingust tulenevaid üürileandja nõudeid üürniku vastu. Eluruumi üürilepingus võib seaduse kohaselt (VÕS § 308 lg 1) ette näha, et üürnik maksab üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses lepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Samas võivad pooled kokku leppida ka ainult ühe või kahe kuu üüri suuruse tagatisraha. Regulatsiooni kohaselt kehtib kolme kuu üüri ulatuses tagatisraha võtmise piirang ainult eluruumi üürilepingu puhul. Äriruumi üürilepingute puhul sellist piirangut seadusest ei tulene. Samuti pole seatud mingit piirangut äriruumi tagatisraha suurusele, vaid tuleb jälgida, et tagatisraha nõue poleks ebamõistlikult suur. Vastasel juhul läheb see vastuollu lepinguõiguse üldiste põhimõtetega (nt hea usu, mõistlikkuse, poolte tasakaalu ja heade kommete põhimõte).

Lepingu sõlmimise järel võib üürnik tagatisraha maksta kas kõik korraga või nii mitme kuu jooksul võrdsetes osades, kui mitme kuu üüri suuruses tagatisrahas kokku lepiti. Esimene osa tuleb maksta kindlasti kohe peale üürilepingu sõlmimist.

Eluruumi üürilepingu korral peab üürileandja seadusest tulenevalt (VÕS § 308 lg 2)  hoiustama tagatisraha krediidiasutuses ja oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks vastavalt VÕS § 94 lg 1 kohaselt poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega on üürisuhetes kohaldatav kas seadusega kehtestatud intressimäär (~ 0,02% päevas) või lepivad pooled kokku seaduses sätestatust teistsuguse intressimäära (vastav tingimus peaks kindlasti esinema lepingus). Lepingu lõppedes kuulub tagatisrahalt saadud intress üürnikule ja suurendab tagatisraha. Äriruumide tagatisrahale sarnast nõuet seadusest ei tulene ning üürileandja ei pea tagatisraha eraldi hoiustama ega sellelt intressi arvutama ega maksma. Samas võib see tuleneda aga konkreetsest äriruumi üürilepingust ja poolte omavahelisest kokkuleppest.

Isegi kui üürileandja on lisanud üürilepingusse tagatisraha intresside mittemaksmise tingimuse, oleks tegu seadusega vastuolus oleva tingimusega ning kehtima jääks ikka seadusest tulenev regulatsioon ja üürileandja kohustus maksta üürnikule tagatisrahalt saadud intresse. Seda, et üürileandja järgiks seadusega tagatud õigusi, oskab nõuda oma õigustest teadlik üürnik, sest tagatisraha hoiustamise info puudumine lepingus ei välista üürniku õigust nõuda üürileandjalt intressi maksmise kohustuse täitmist, tuginedes vastavale VÕSi normile. Samas on aga tavapärane, et eluruumide üürileandjad ei hoiusta saadud tagatisraha seadusest tuleneval viisil krediidiasutuses ja oma varast eraldi, ei arvesta ega maksa sellelt ka üürniku kasuks intressi. Sellisel puhul – vastavalt eraõiguses toodud kohustuslikele normidele – kui ei teki poolte vahel vaidlusi, ei ole ka normi rikkumisel tagajärgi.

Juhul, kui üürilepingu lõppedes on üürileandjal tekkinud üürniku vastu rahaline nõue, saab ta selle tasaarveldada kattuvas ulatuses tagatisrahaga. Üürileandja ei saa teha üürilise tagatisrahast suvalisi mahaarvamisi, vaid kõik nõuded peavad olema põhjendatud ja tõendatud.  Kui üürileandja ei ole üürilepingu lõppemisest kahe kuu jooksul esitanud üürnikule ühtegi nõuet, on seadusest tulenevalt (VÕS § 308 lg 3)  üürnikul õigus nõuda tagatisraha täies ulatuses tagastamist. Üürnikule tagatisraha tagastamata jätmine (üürileandja nõuete puudumisel) on seadusevastane ning sel juhul on üürnikul õigus pöörduda hagiga üürileandja vastu kohtusse tagatisraha tagastamise nõudes.

Galerii

Kommentaarid

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?