Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illi küla
  • Iru küla
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kadrina alevik
  • Kärevere küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kloogaranna küla
  • Kõima küla
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Laadi küla
  • Lähte alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lavassaare alev
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Maaritsa küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Moldova küla
  • Möllatsi küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustapali küla
  • Muuga küla
  • Müüriku küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurme küla
  • Olustvere alevik
  • Õssu küla
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Peeri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põvvatu küla
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rämsi küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Roodevälja küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tagadi küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõstamaa alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vahi küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardja küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Viiratsi alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Kuidas hooldada muru ja millised on alternatiivid

Kes meist ei oleks kuulnud, kuidas kasvatada inglise muru – niida kaks korda nädalas ja kasta iga päev ja nii 100 aastat järjest.

Miks üldse muru? Kas nii saab näidata end kõrgema ja paremana ning inimesena, kellel ei ole mingeid muid muresid kui niita muru – teotööde aeg on möödas ja elatist teenida on nii lihtne, et aega jääb üle ka sellise otsest kasu mittetoova asja jaoks. Täna näib niidetud ja smaragdroheline muru meie jaoks ainuvõimalik ilustandard. Mõtted ökoloogilisest lillemurust ja harvematest niitmiskordadest avalikus ruumis koguvad populaarsust, kuid ollakse endiselt kahtlevad.

Muruniiduki esimene alge pärineb 19. sajandi lõpust, kui inglise insener Edwin Budding märkas riidenarmaste ja rohuliblede sarnasust ning konstrueeris nende pügamiseks käsiniiduki. Esimene bensiinimootoriga niiduk ehitati juba 1919. aastal Ameerikas. Laiskus on muru niitmise kultuuri siiski kõige rohkem arendanud, lükatavast masinast, millele aega pühendada oleme jõudnud robotniidukite maailma. Need sõidavad ise ringi ja kogu muruniitmise traditsioon on muutumas. Taimed on siiski jäänud valdavalt endiseks, ehki kasutatakse nii muruvaipa kui ka kunstmuru.

Eestis levinumad külvatud murudel kasutatavad liigid on valge kastehein, erinevad nurmikad ja aruheinad, karjamaa-raihein (varasema nimetusega inglise raihein) ning valge ristik. Need taluvad kenasti niitmist ning sobiva segu kasutamisel peavad vastu igasugustes tingimustes. Lillemuru hooldamiseks piisab mõnel korral suve jooksul niitmisest, väetamist ja kastmist lillemuru ei vaja. Liialt toitainerikas muld põhjustab murukoosluse liigirikkuse vähenemist. Keskmiselt kulub lilleniidu väljakujunemiseks 4–6 aastat. Selline niidukooslus ei püsi ühesugusena, vaid muutub pidevalt. Olenevalt ilmastikust õitsevad ühel aastal ühed, teisel aastal teised liigid nagu ka looduslikel niitudel. Lillemuru puhul on oluline iseuuenemine, selleks ei tohi niita sageli, vaid siis kui enamik taimi on ära õitsenud ja seemned valminud. Ka tallamist see muru enamasti ei talu, seega tasub sisse niita käigurajad.

Klassikalist muru niidetakse esimest korda siis, kui rohulibled on kasvanud nii kõrgeks, et nende otsad hakkavad koolduma. See juhtub umbes siis, kui muru on 7-10 cm kõrgune. Esimene niitmine tuleks teha aeglases tempos ja kõige teravama lõiketeraga, vaid paari sentimeetri võrra kärpides. Kohe peale külvi või varakevadel on murutaimede juured veel nõrgad, nüri teraga niites kisuksime need kergesti maa seest välja.

Kõige kiirema kasvu ajal ehk enne jaanipäeva, soovitatakse niita 1-2 korda nädalas – vastavalt valitud seemnesegu sortidele ja nende vajadustele. Kõrgekasvulised segud sisaldavad liike, mis taluvad ka harvemat niitmist ja lillemuru rajamisel saab hakkama vaid paari korraga aastas. Kui soov on saavutada golfiväljaku sarnast tulemust, siis võikski soetada golfimuru seemne.

Rohtu või muru niita oleks mõistlik paar päeva enne külaliste tulekut, aga kindlasti mitte liiga madalalt, sest madalalt niitmise järel murutaimed kolletuvad ja tulemuseks on edaspidi kauni rohelise vaiba asemel hoopis kollane kõrb. Kastmissüsteem, mis pidevalt niiskust hoiab, on kuivades kohtades hädavajalik, aga kui seda pole, siis soovitaksin pigem niita rohtu mõne korra aastas ja käia niidukiga üle vaid maja ümbrus ja käigurajad. Kena oleks arvestada ka niitmisel maha jäävate rohulibledega, kogujaga niiduk korjab need kokku ning lumivalged jalanõud on ka pärast endiselt puhtad ning rohujäänuseid ei kanna tuppa ei lapsed ega koduloomad.

Sügisese külvi puhul pole vaja noort muru kasta, kuid kevadise ja suvise külvi korral on kuivamisoht suurem ja tärkavat muru tuleks piserdada peene pihustiga mitu korda päevas.

Kesksuvel, kõige kuivemal ajal tuleb muru kasta pidevalt paar-kolm nädalat, umbes 3 nädala jooksul kuni seemned on idanenud. Kui maapind kuivab, siis äsja idanenud taimed hukkuvad. Äsja külvatud muru kastetakse keskpäeval, vanemaid murusid aga õhtuti ja peale kastmist võiks muld olla 5-6 cm sügavuselt niiske. Kastmissügavus ei ole piisav, kui muld on märg pealtpoolt sentimeetri ulatuses, aga nii see tavaliselt on. Ehki murutaimede juured on mulla ülemises kihis, areneb juurekava ja taim paremini, kui niiskust saab ka sügavamalt. Parema juurekavaga taimed on tugevamad ja loovad ilusama muru. Kergemates muldades liigub vesi kiiresti sügavamatesse kihtidesse ja need vajavad tihedama sagedusega kastmist.

Liiga sagedase kastmise tulemusel võib murusse tekkida sammal või muutub muru põuaõrnaks. seega pigem kasta harva, aga korralikult. Veepuuduse all kannatavad taimed muutuvad sinakas-roheliseks ning pikema põuaperioodi korral ka pruuniks. Nõrgalt arenenud juurkava tõttu ei saa noored taimed ise sügavalt vett kätte.

Kastmiseks sobib kõige paremini varahommik või õhtu, kui temperatuurid on langenud keskpäevasest madalamale ja aurumine väiksem. Õhtul hilja kastes jääb muru ööseks märjaks, mis soodustab nakatumist seenhaigustesse.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (7)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?