Kõik me soovime mugavat ja hubast õhkkonda nii kodus kui ka töökohal. Tervislikku mikrokliimat pole aga võimalik tagada ilma kvaliteetse tänapäevase ventilatsioonisüsteemita.
Esimesed katsed korraldada suletud ruumides kontrollitud ventilatsiooni tehti juba 19. sajandil. Pärast seda, kui avastati, et loomulik ventilatsioon ei anna alati tulemust, hakati välja töötama õhuringluse tehnoloogiat ning ilmusid esimesed tsentrifugaalventilaatorid. Hiljem lisandusid mehaanilised tõuketehnikad ja pärast seda elektrimootorid, mille kiirust sai vastavalt vajadusele muuta.
Selleks, et inimene tunneks end ruumis võimalikult mugavalt, ei piisa vaid akendest ja piludest tulevast õhuvoolust. Sõltuvalt aastaajast ja konkreetse piirkonna keskkonnatingimustest võib olla vaja õhku jahutada või vastupidi soojendada. Elamute tänapäevane võtmevalmina ehitamine ja renoveerimine eeldavad kindlasti ülitõhusa ventilatsioonisüsteemi paigaldamist.
Nüüdisaegne ventilatsioonisüsteem võimaldab täita hoone soovitud värskuse ja hubase jahedusega, aitab vabaneda tervisele kahjulikest bakteritest ja õhu liigsest kuivusest. Liiga kuiv õhk mõjutab meie naha ja ülemiste hingamisteede seisundit. Oluline on ka, et süsihappegaas pääseks eluruumist takistamatult välja.
Eluruumides tuleb tagada värske õhu vool 0,15 liitrit sekundis põrandapinna ruutmeetri kohta. Lisaks on soovitav, et sissetulev õhk ei sisaldaks ebameeldivaid lõhnu, tervisele kahjulikke lisandeid, baktereid ega toksiine. Nüüdisaja hoonetes ei võimalda planeering hakkama saada vaid õhu loomuliku ventilatsiooniga – aknaavade, uste ja hoone konstruktsiooni tihendamine vähendab oluliselt värske õhu kättesaadavust. Sel põhjusel tuleks nii linnakorterid kui ka suvemajad ja loomulikult ärihooned ning muud avalikud ruumid varustada sundventilatsioonisüsteemiga.
Tänapäeval on mehaaniline ventilatsioon väga asjakohane igat tüüpi hoonetes. Ühelt poolt sobib see ideaalselt kõrghoonete jaoks, kaitstes kindlalt tuuletõmbuse eest, ja teisest küljest soojendab või jahutab see sissetulevat õhku vastavalt aastaajale. Eriti populaarsed on kliimaseadmed suurlinnades, sest need jahutavad kuumadel suvepäevadel siseõhu soovitud temperatuurini.
Uusehitised rajatakse metoodiliste arvutuste põhjal ja konkreetseid projektilahendusi arvestades. Ühiskondlike hoonete kütte- ja ventilatsioonisüsteem on ruumide projekteerimisel oluline etapp. Hoonete iseärasuste tõttu tuleb ventilatsiooni paigaldamisel arvestada mitmete probleemidega: pikad koridorid, mitmesugused individuaalse õhusaastega ruumid (söökla, õpperuum, kontor, ladu, liftišahtid, trepikojad), suur hulk korruseid. Paika tuleb panna erilised sanitaarnõuded kliimale ja töörežiimile nii suure hoone konkreetsetes ruumides kui ka külgnevatel aladel.
Ventilatsioonisüsteemide põhieesmärk on kõrvaldada tolm, gaas, söövitavate ainete aurud, liigne niiskus ja kuumus. Siseruumidesse paigaldatud spetsiaalsed seadmed vastutavad selle eest, et saastunud õhk saab eemaldatud ja asendatud puhta õhuga. Süsteemi paigaldamine peab toimuma vastavalt standarditele, mis määravad kindlaks suhtelise niiskuse, temperatuuri, õhumassi liikumise kiiruse ja puhtuse vajaliku taseme. Lõppkokkuvõttes luuakse inimesele soodsad tingimused, olenemata sellest, millisest hoonest me räägime – kas elumajast, tööstus- või haldushoonest.
Individuaalsete parameetrite järgi valitud ja õigesti paigaldatud ventilatsioonisüsteem mõjutab nii inimese füüsilist kui ka emotsionaalset seisundit. Seetõttu peaks seadmete paigaldamise usaldama ainult professionaalsetele meistritele, kes on valmis andma kliendile häid soovitusi ning abistama ventilatsioonisüsteemide projekteerimisel ja paigaldamisel.
Kommentaarid