Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Elva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabina küla
  • Kakumetsa küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiikla küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Leppneeme küla
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnjõe küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pilka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tiheda küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vägeva küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara
Aime Opermann

Lisanduvad töökohad kasvatavad Viljandis nõudlust üürikorterite järele

Viljandi elukondlikul kinnisvaraturul on oodata tehinguaktiivsuse mõningast kasvu, mis tuleneb peamiselt kinnisvaraturu hooajalisest käitumisest. Ka hinnatase jätkab lähikvartalitel tõenäoliselt mõõdukat kasvu. Pakkumiste arvu kasvule pöördudes tuleb arvestada peatselt müügiperioodide pikenemisega 5–8 kuuni.

Demograafilistest teguritest tulenevalt on märgata nooremapoolsete tarbijate laialdast osalemist omandi- ja üüriturul. Kuna oma laenuvõimekust hinnatakse sageli ebaadekvaatselt, on mitmeid tehinguid aga ära jäänud. Kallinenud korterite kõrval on suurenenud huvi üksikelamute vastu, kuid pakkumise struktuur on endiselt võrdlemisi kehv ning sobilike pakkumiste hinnad ei ole sageli ostjaskonnale vastuvõetavad, eriti Viljandi linnas. Passiivne ostuhuvi on ennekõike 120 000–140 000 eurot maksvate uusehitiste vastu, nende pakkumine on aga vähene. Madalama hinnaklassi tõttu on hooajati kasvanud huvi maamajade vastu, kuid need on tihti kehvas seisukorras ja pesemisvõimaluseta ning pangad pole nõus ostu finantseerima. Järelturul takistavad likviidsuse kasvu jätkuvalt probleemid juurdepääsuservituutide puudumise või tagantjärele seadustamist vajavate ehitustööde tõttu ning see takistab varade soetamist eluasemelaenuga.

Pikemas perspektiivis jääb tehingute arvu edasist kasvu pidurdama ennekõike kehv pakkumise struktuur, kasvanud pakkumishinnad ning nooremapoolsete leibkondade arvu kasvu tugev pidurdumine.

Korteriturul on lähitulevikus oodata üksikute arendusprojektide lisandumist, seda nii üürikorteriteks kui ka müügiks ehitamise eesmärgil. On ebatõenäoline, et pangalaenu abil kinnisvara soetavad isikud on võimelised pakutava hinnatasemega uusi kortereid soetama. Tarbijaskonna huvi nii uusehitiste, renoveeritud korterite ja ühtlasi rekonstrueeritud korterelamutes paiknevate eluruumide vastu püsib endiselt üsna kõrge. Üüriturul on pakkumiste arv jätkuvalt veidi vähenenud, üürile andmise perioodid lühenenud ning üürihinnad kasvanud nõudlusest tulenevalt mõõdukalt tõusnud. Üürikorterite tootlus on Viljandis olnud teiste Eesti väikelinnadega võrreldes mõnevõrra kõrgem, mistõttu võib kinnisvarade jätkuvat kallinemist pidada perspektiivis siiski veel vastuvõetavaks. Üüriturul on oodata nõudluse püsimist, sest tootmisettevõtted lubavad luua uusi töökohti. Omanditurul kasvanud hindade tõttu võib lühiajaliselt märgata nõudluse kasvu kahe- ja enamatoaliste üürikorterite vastu, aga kinnisvara üldise hinnakasvu aeglustumise ning palgakasvu jätkumise tingimustes võib see jääda ajutiseks.

Viljandi maakonna elanike arv on stabiliseerumas. Rahvastiku vananemisest tulenevalt on oodata pakkumiste mõningast lisandumist ennekõike elamuturul, vanema põlvkonna elanike maakonnakeskusesse kolimise tõttu püsib nõudlus väiksemate ja madalama korruse korterite vastu. Maakonna korteri- ja elamuturul on sel aastal oodata hinna- ja tehinguaktiivsuse kasvutempo taandumist, turuaktiivsus püsib eelmise aasta tasemel või alaneb mõnevõrra, mediaanhinna kasv püsib tõenäoliselt 2–5% juures.

Viljandi linna korteriturul on turuaktiivsus alanemas ja hinnakasv pidurdumas

Kuigi maakonnas tervikuna püsis turuaktiivsus kahe eelneva aastaga sarnasel tasemel, langes maakonnakeskuses tehingute arv oluliselt ning taandus 2013. aasta tasemele. Aastane hinnakasv oli segmenditi kuni 5%, kuid turul tervikuna ei ole hinnatase aastaga muutunud. Eelmisel aastal tehtud tehingute keskmine hind oli 426 €/m2.

Tänavu I kvartalis tehti Viljandi maakonnas tervikuna 106 korteritehingut, mis on 9 vähem kui eelnevas kvartalis ja 1 rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. Viljandi linnas tehti 51 tehingut ehk eelmise aasta IV ja I kvartaliga võrreldes vastavalt 10 vähem ja 1 rohkem. Väljaspool Viljandi linna jäi aastatagusega võrreldes tehingute arv samaks, eelnenud kvartaliga võrreldes tehti 1 tehing rohkem.

Tehingute arvu alanemise peamiseks põhjuseks on nõudluse üldise vähenemise kõrval kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed probleemid piirkondlikus pakkumises, mis on sundinud ostuotsuseid edasi lükkama. Seda kinnitab samaaegne üürituru aktiveerumine, mida iseloomustab üüripakkumiste vähenemine ning üürihindade kasvu kiirenemine, seda ennekõike 1- ja 2-toaliste korterite osas.

Maakonnas tehtud korteritehingute keskmine hind oli selle aasta I kvartalis 443 €/m2 ehk 7,2% vähem kui eelnevas kvartalis, kuid 7,1% enam kui 2018. aasta I kvartalis. Tehinguid tehti Viljandist väljaspool sama palju kui aasta tagasi, kuid väiksemates keskustes kiirenes hinnakasv aasta võrdluses küllaltki järsku.

Viljandi linnas tehtud korteritehingute keskmine hind oli selle aasta I kvartalis 716 €/m2, mida oli võrreldes 2018. aasta IV kvartaliga 3,8% vähem ning võrreldes 2018. aasta I kvartaliga 1,0% vähem. Juba pikemat aega prognoositud statistiline hinnataseme langus jõudis I kvartalis lõpuks kohale. Hinnakasv on peatunud ennekõike järelturul, üksikutes ehituslikult uuemates korterelamutes paiknevate ja keskmisest kvaliteetsema siseviimistlusega korteritega tehtud tehingud on veel näidanud mõningast hinnakasvu (kuni 5% aastas).

 

Viljandi linna ja Viljandi maakonna korterituru tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

 

*2019. aasta on toodud I kvartali seisuga. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Üürituru aktiivsus kasvab

Korterite kallinemine on viinud ostuotsuste edasilükkamiseni, üürituru aktiivsus aga kasvab nii lisanduvate pakkumiste arvu kui ka maapiirkondadest maakonnakeskusesse tööle siirduva elanikkonna nõudluse arvelt. Viljandi linnas rekonstrueeriti ja ehitati ümber viimaste aastate jooksul mitmeid hooneid, eesmärgiga korterid ennekõike üüriturule suunata. Sel aastal on oodata sarnaste trendide jätkumist. Viimasel kahel kvartalil on pakkumisse hakanud lisanduma keskmisest oluliselt kõrgema üürihinnaga varasid.

Elamuturu edasine kasv on aeglustumas

Elamuturu kasv on asunud aeglustuma, elamute hinnataseme kasvukiirus on olnud korterite omast oluliselt aeglasem. Pakkumiste arv on maakonnas püsinud võrdlemisi laialdane, kuid turuväärtusega hinnastatud ning ehituslikult kvaliteetseid pakkumisi on suhteliselt vähe, ennekõike Viljandi linnas ja selle lähiümbruses. Hulgaliselt on pakkumisel ülehinnatud ning nii põhikonstruktsioonidelt kui ka siseviimistluselt kehvas seisukorras elamuid, mille müügiperioodid on osutunud juba äärmiselt pikaks.

2019. aasta I kvartalis tehti Viljandi maakonnas tervikuna elamutega 49 tehingut. Võrreldes 2018. aasta IV kvartaliga tehti 5 tehingut rohkem ning võrreldes aastataguse sama perioodiga 1 tehing enam. Turuaktiivsust hoidsid ennekõike piirkonnad Viljandi linnast väljaspool.

Viljandi linnas tehti sealjuures ainuüksi 12 tehingut, mida oli 1 vähem kui 2018. aasta viimases kvatalis ning 3 vähem kui veel 2018. aasta I kvartalis. Maakonnakeskusest väljaspool tehti 37 tehingut, mida oli 6 rohkem kui eelmises kvartalis ning 4 enam kui aasta tagasi samal perioodil.

Olulist turuaktiivsuse kasvu pole maakonna elamuturul pärast 2015. aastat siiski märgata. Peamisteks põhjusteks on Viljandi linnas jätkuvalt pakkumiste vähesus, kehv pakkumise struktuur ja kasvavad pakkumishinnad. Küll on elamuturg alates 2017. aastast aktiveerunud, ennekõike on kasvanud huvi uusehitiste ja renoveeritud ning heas seisukorras üksikelamute vastu. Maapiirkondades jäävad elamutehingud sageli ära, sest krediidiasutused ei soovi varade ostu nende seisukorra tõttu finantseerida või on probleemiks potentsiaalse ostjaskonna kõrgem krediidirisk.

Kui 2018. aasta IV kvartalis kasvas hinnatase märgatavalt, siis 2019. aasta I kvartalis asus keskmisest kallimate varade hinnakasv aeglustuma (IV kvartalis kiirenes mediaanhinna kasv 56%-ni, selle aasta I kvartalis püsis see 47% kasvu juures). Elamuturul tervikuna on märgata siiski mediaanhinna tempokast kasvust tulenevalt hinnakasvu järjepidevat kiirenemist.

 

Viljandi linna ja Viljandi maakonna elamuturu tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

 

* 2019. aasta on toodud I kvartali seisuga. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

 

Huvi elamumaakruntide vastu tõuseb

Ostjaskonna huvi on tõusnud elamumaa kruntide vastu. Hoonestamata elamumaadega tehti Viljandi maakonnas 2018. aastal 64 tehingut, neist Viljandi linnas 8 ehk 13%.

Ostuhuvi tugev kasv ei ole tehingute arvus kajastunud, sest pakkumisel olevatest varadest suudavad potentsiaalse ostjaskonna nõudmisi rahuldada vähesed. Eelistatuimad krundid on suurusega 1500–2500 m2, looduskaunis asukohas ja vähemalt osalise kõrghaljastusega. Viljandi linnas ei ole krundi suurus niivõrd oluline, eelistatakse mugavust ning privaatsust.

Üleriigiliselt paranenud majanduskeskkond on peatanud elanikkonna väljavoolu Viljandi maakonnast. Piirkonda on asunud mitmeid uusi ettevõtteid ning olemasolevad peavad laienemisplaane. Tuntakse puudust ennekõike tänapäevastest lao- ja tootmishoonetest ning stock-office tüüpi multifunktsionaalsetest pindadest, seda nii omandi- kui ka üüriturul. Pidevalt lisanduvate töökohtade tõttu on kujunenud Viljandi linna üürikorterite vastu võrdlemisi suur nõudlus, mille rahuldamiseks on kohalikud ettevõtjad asunud rajama üürielamuid. Lisanduvate töökohtade trendi jätkumist on oodata ka lähitulevikus, millest tulenevalt võib Viljandi linna omandi- ja üüriturgu pidada pikemas perspektiivis üsnagi jätkusuutlikuks.

Hoonestamata tootmis- ja ärimaade osas on tehinguaktiivsus kogu maakonnas tervikuna endiselt pigem madal.

 

Aime Opermann, Viljandi oskaonna juht / kutseline maakler

Allikas: Mihkel Eliste, analüütik / kutseline hindaja

Galerii

Kommentaarid

Aime Opermann

Aime Opermann

Kutseline vanemmaakler tase 6 / Viljandi osakonna juht

Kutsetunnistuse nr. 203405
Mobiil +372 527 5985
Telefon +372 435 9969
Keeled
aime.opermann@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (38)

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?