Kinnisvaramaakleri elukutse jõudis meile 19. sajandil, selle tõukejõuks oli linnade aktiivne areng. Kinnisvara peeti üheks parimaks omavahendite investeeringuks. Kinnisvara on oma omanikele alati tulu toonud, olgu siis müügi või üürimise kaudu.
Vahendusäriks hakkasid ilmuma spetsiaalsed juhised, mis väitsid, et iga inimene, kellel on väikegi kapital, võib sellise ettevõtmisega hõlpsalt alustada. Kõige esimestes kinnisvarabüroodes tegeleti ainult kinnisvara ostu-müügiga. Kliendiks saamiseks oli vaja esitada avaldus, milles avaldaja tegi büroole ülesandeks tema nimel äri ajada ja esitada kõik objekti kohta vajalikud dokumendid. Lisaks oli kohustuslik märkida, kas varale on seatud hüpoteek ning kui jah, siis millal, kus ja millisele summale.
Peagi ei suutnud bürood kasvava taotlejate hulgaga toime tulla ja turule ilmusid illegaalsed maaklerid, kes vahendasid eluasemeid ja võtsid vahendusteenuste eest tasu. Nad tegelesid absoluutselt kõigi vahetusega seotud küsimustega, nii-öelda tegid tehingu algusest lõpuni. Büroodel tekkis vajadus kinnisvaramaaklerite järele. Maakleriteks said reeglina väga töökad ja suurepärase analüüsivõimega inimesed.
Kaasaegse kinnisvaraturu kujunemisel olid maaklerid eluasemete ostu-müügitehingutes asendamatud. Nendes tingimustes ei saanud see teisiti olla. Otse arendajatelt uut korterit osta oli väga raske – uusi elamuid peaaegu ei ehitatudki. Müüjate ja ostjate leidmiseks ning kokku viimiseks pidid maaklerid tegema iga päev sadu kõnesid, muidugi lauatelefoni teel – siis polnud mobiiltelefonist taskus ega internetiühendusest igas korteris veel juttugi. Maaklerid täitsid ka palju muid ülesandeid, näiteks oli levinud hoida tehingu summat enne lepingu sõlmimist kinnisvarabüroos.
Kuid ajad muutusid ja koos nendega ka kinnisvaraturg. Täna saab igaüks mõne sekundiga ligi andmebaasidele, kus on tuhandeid korteripakkumisi. Internetist leiab teenuseid, mis aitavad väikese raha eest lepingu koostada ja korteri omaniku tausta kontrollida.
Tänapäeval minnakse kinnisvarategevusse teadlikult: hea sissetulek, paindlik ajagraafik, inimestega suhtlemine ja uued tutvused meelitavad paljusid. Tööd tehes selgub, et kinnisvaramaakleri elukutse ongi huvitav ja soodustab enesearengut. On vaja olla professionaalne, hea suhtleja, kliendile vajalik, usaldusväärne – see, keda kuulakse ning kellega edukalt tulusaid tehinguid sooritakse. Kinnisvaraspetsialist peab suutma kohaneda uute tingimustega, kaasaegsete tehnoloogiatega. Elu ja inimesed muutuvad kiiresti ja see nõuab kinnisvaramaaklerilt kiiret reageerimist.
Kinnisvaraga töötavate inimeste keskmine vanus on aja jooksul muutunud. Mõned kümned aastad tagasi oli maaklerite keskmine vanus 35–45 aastat, praegu aga 25–35 aastat. Selle põhjuseks on kiiresti arenev tehnoloogia: nüüd on reklaamikampaania peamised tööriistad internetipõhised: reklaamid, veebitahvlid, veebisaidid. Selline töö võimaldab klientidele rohkem tähelepanu pöörata ja säästab aega.
Muudatused on tulnud ka erialale endale kasuks. Viimastel aastatel on kinnisvaraspetsialistide professionaalsus kasvanud, muutunud on suhtumine ettevõtlusesse, klientidesse ja partneritesse. Uue ajajärgu maaklereid eristab vana põlvkonna omadest kõrge haridustase ja vastutustundlikum lähenemine ettevõtlusele. Kinnisvaramaakleri kasulikud teadmised võimaldavad rahuloleval kliendil teda tänada vahendustasuga (umbes 3% tehingu summast).
Endised kinnisvaramaaklerid olid turgu tundes asendamatud sidemehed müüjate ja ostjate vahel. Tänapäeval on maaklerid aga pigem sõltumatud eksperdid ja nõustajad, kes aitavad teil valikute merest parima välja valida.
Liia Koreline, Arco Vara Kinnisvarabüroo maakler, 20.01.23
Kommentaarid