05.05.2015, Aira Tammemäe, Äripäev
Kui tahta odavat ja energiasäästlikku maja, tuleb ehitada kaks erinevat, üks odav ja teine energiasäästlik. Siiski ei ole eestlased täna valmis ega ka võimelised maksma 10 000 eurot rohkem, et kümne aastaga 30 000 eurot kulusid kokku hoida.
Energiasäästliku hoone idee jagab turu kahte leeri, samal ajal kui teadlased ja arendajad näitavad rohelist tuld on ehitajad ja kinnisvara müügi eest vastutajad pigem skeptilised. Ka ei ole kogemusi ega garantiisid, mis looks piisava turvatunde.
Turg piirab liginullenergiamajade arendust
Energiasäästlike hoonete arendaja Kristjan-Thor Vähi sõnul liigub Eesti õiges suunas ja inimesed teavad ja tunnevad energiasäästlikkuse vastu suurt huvi, aga neid, kes selle eest ka reaalselt maksma nõus, on ka tema hinnangul veel vähe. „Suurem osa inimesi arvestab tänaseid võimalusi ja elatakse rohkem hetkes. Tähtsam on saada korter või maja 10,000 odavamalt kui see, et hoida aastas kuludelt näiteks 3000 eurot kokku," kirjeldab Vähi reaalset olukorda turul.
Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht Agur Tammistu pakub välja konkreetse hinnapiiri, mis hetkel energiasäästlike majade arendamist piirab: „Kui vaatame täna keskuseks väljakujunenud elupiirkonda, näiteks Viimsi või Rocca al Mare, siis sihtgrupp on energiasäästliku kinnisvara soetamiseks valmis maksma ca 2000 €/m²."
Kas energiasäästliku maja ehitus on mõistlik investeering?
Kinnisvara ostmine on enamiku jaoks üks suuremaid investeeringuid ning tegelikult peaks väga täpselt arvestama, mis on kulutatava raha kulu alternatiivtulu näol. Kodu ostetakse reeglina pikemaks perioodiks kui paar aastat ning tegelikult võib hakata juba paari kolme aasta puhul reaalne sääst. „Eelnevalt toodud näite puhul jääks inimesele neljandast aastast alates 3000 eurot igaaastaselt taskusse. Kui nüüd arvestada 10 aasta perspektiivis, mis peaks kinnisvara soetamisel olema minimaalne, siis on 10 tuhat rohkem makstes inimese sääst ca 20 tuhat," toob Vähi näite.
Ka TTÜ professor ja liginullenergiahoonete uurimisgrupi juhataja Jarek Kurnitski hinnangul on energiasäästliku maja ehitus paratamatult niiöelda kallimatest kvaliteetsematest asjadest koosnev toode. Energiasäästlikum hoone ei tähenda tema sõnul samas alati ka kohe oluliselt kõrgemat hinda. Üks iseloomulik joon energiasäästlike ehitiste puhul on keskmisest kõrgem ehituskvaliteet, oluliselt läbimõeldum projekt ja planeering ning tervislikum sisekliima. Praegusel hetkel on tasuv B klassi madalenergiahoonete ehitamine, mis näiteks veel 3-4 aastat tagasi seda veel ei olnud.
TTÜ teadlaste juhtimisel on valminud uuring kahe reaalselt valmis ehitatud korterelamu kohta. „Oleme põhjalikult analüüsinud energiatõhususemeetmete maksumust. Valmisehitatud lahendustega võrreldes väikeste muudatustega oli võimalik viia energiatõhusus C klassist B klassi ehitusmaksumust isegi kokku hoides mõlema hoone puhul. Madalenergiahoone ehk B klassi puhul seega ei pruugi lisamaksumust tekkida, kuna energiatõhususmeetmeid ei osata täpselt doseerida," kirjeldab Kurnitski. Nende hoonete puhul vähendati katuse soojustust ning kasutati natuke soodsamaid ventilatsiooniseadmeid ning väikesed muudatused olid ka välisseintes ja akendes.
Miks on turg liginullenergia ja muude reklaamimaiguliste lubaduste suhtes pigem skeptiline?
Liginullenergiamajade lisamaksumus on hetkel liiga suur, et ennast läbi energiasäästu ära tasuda. „A klassi ehk liginullenergiahoone jaoks vajalik lisainvesteering oli 65 €/m2 mis vastas nende hoonete puhul 4-7% lisamaksumusele," toob Kurnitski välja konkreetsed arvutused. Tema sõnul on Eesti probleem oskuste ja kogemuste puudus ning pilootprojektide vähesus. Esimene liginullenergiabüroohoone valmib suvel Rakveres. „Selle tõttu on tekkinud ka mitmed spekulatsioonid. Küll võib nõustuda sellega, et liginullenergiahoonet kasumlikult ehitada on raske, selleks on vaja veel mõned aastad arengut. Praegu tasuks harjutada madalenergiahoonete ehk B klassi majadega, mida ka teadlikumad arendajad teevad," kinnitab Kurnitski.
Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vinki sõnul on tehniliselt asi ju juba täna igati tehtav, küsimus on mõtteviisis ja tegelikus vajaduses. Skeptilisuse põhjused ei peitu mitte isegi niivõrd tehnilistes aspektides, kuivõrd realistlikus vaates kõnealusele temaatikale Eestis. „Ehitaja pilgu läbi algab probleem sellest, et suuremate kulutuste tegemise üle saab otsustada eelkõige tellija, kes selle lõbu kinni maksab ja usub, et see on kasulik. Tänane reaalsus turul näitab aga seda, et 100% tellijatest räägib pidevalt kvaliteedist ja väidab ennast seda hindavat, samas kui 80% nendestsamadest tellijatest keskendub lepinguläbirääkimistel üksnes ja üksnes odavale hinnale, 10% püüab leida tasakaalu mõisliku kvaliteedi ja mõistliku hinna vahel ning vaid 10% allkirjastab lepingu soodsama tuleviku nimel. Liginullenergialahenduste projektid paigutuvad selgelt just sinna kulukamasse otsa," toob Vink välja hetkel veel ületamatu takistuse.
Teine kahtlane koht on lubadustele vastav garantii. Arco Vara juhatuse esimees Tarmo Sild võtab teema kokku just sellest aspektist lähtudes: „Ainus tõsiseltvõetav energiasäästumaja on selline, mille arendaja maksab tarbijale raha tagasi, kui korteri igakuised ülalpidamiskulud ruutmeetri kohta ei lange. Mulle teadaolevalt selliseid maju Eestis pole."
Pigem on turg hetkel ka energiatõhusate lahenduste puhul hinnalanguse ootel. „Tegeledes ise energiasäästlike ja kvaliteetsete arendustega, julgen kindlalt väita, et kaugemas perspektiivis tasub ca 20% kõrgem investeering end igati ära. Tõenäoliselt hakkab ka inimeste valmisolek energiasäästlikkuse eest maksta ajas aina enam muutuma ja see toob ühtlasi kaasa ka seadmete ja materjalide niiöelda masstootmise ja hinnalanguse, mis toob allapoole ka energiasäästlike lahenduste ehituskulud," kirjeldab Kurnitski tulevikuperspektiivi.
Kommentaarid