Mida teha, kui kodutrepikojas elab üksik inimene, kes iseseisvalt enam hakkama ei saa? Või naaber, kes on muutunud tülikaks, isegi ohtlikuks? Kuidas sekkuda ja kelle poole abi saamiseks pöörduda?
Lihtne on aidata inimest, kellega suheldakse ja kes on nõus naabritelt abi vastu võtma. Sagedamini juhtub, et naabrid ei tunne üksteist, ei suhtle ja eiravad võõraste abipakkumisi. Kui märkate, et teie kõrval elab abivajaja, võtke ühendust kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnaga, kus töötavad eri valdkondade spetsialistid. Üksikud inimesed võivad kas oma haiguse, halbade harjumuste või kehvade olmetingimuste tõttu muutuda ohtlikuks nii endale kui ka majarahvale.
Kortermajades elavate üksikute inimestega on seotud mitu levinud sotsiaalset probleemi, mille korral naabrid võiksid sekkuda ja abi paluda. Toon mõned näited.
- Teie trepikojas elab üksik, vana ja haige inimene, keda keegi ei külasta, ja tal on tekkinud tõsised tervisehäired. Ta võib olla ootamatult haigestunud, tema liikumisvõime on muutunud piiratuks või on ta langenud depressiooni. Kui paistab, et sel moel hätta sattunud naaber ei suuda ise koduse eluga toime tulla, ta vajab kas toitlustamist või igapäevasteks toiminguteks tugiisikut, siis pöörduge kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda, kus pakutakse nii tugiisikuteenust kui ka kodust hooldusteenust. Sotsiaaltöötajad otsustavad siis juba ise, kas inimene vajab igapäevaelutoetust või isegi ööpäevaringset teenust.
- Sama soovitus kehtib siis, kui märkate, et naabril on psüühikahäired, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning ta pole võimeline oma elu iseseisvalt korraldama. Sel juhul võib isik olla endale või teistele majaelanikele ohtlik. Sotsiaalosakond saab pakkuda abistavaid meetmeid või kui see osutub ebapiisavaks, paigutada abi vajava inimese hoolekandeasutusse, kus talle ööpäevaringset erihooldusteenust pakutakse.
- Naabriks võib sattuda ka alkohoolik, kes osutub külalislahkeks võõrustajaks ja muudab oma korteri joomakaaslaste punkriks. Kui naaberkorteris purjutajad tülitsevad või teie kodurahu rikuvad ja paistab, et sekkuma peaks politsei, tuleks nad ka välja kutsuda. Elukogemus on näidanud, et vaatamata korduvatele väljakutsetele ei pruugi aga majaelanikele oodatud kodurahu saabuda. Sel juhul oleks mõttekas pöörduda samuti kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda ja esitada avaldus, milles selgitada isiku enda ja kogu majaelanike suhtes ohtlikuks muutunud olukorda.
- Ka juhul, kui teie naabril on tekkinud majanduslikud raskused ja üürivõlg, tal puuduvad elatusvahendid ning ta on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda, on otstarbekas pöörduda sotsiaalosakonda. Sotsiaaltöötajad selgitavad välja, mis põhjusel üürivõlg on tekkinud, ning saavad osutada võlgnikule tema olukorra lahendamiseks juriidilist abi ja nõustamist.
- Kõik majaelanikud on kohustatud ühist vara hoidma ja seda heaperemehelikult kasutama. Kui märkate, et naaber kuritarvitab ja rikub ühiskasutuses olevat vara, tuleb teavitada korteriühistu juhatust. Kui sellest abi ei ole ning naaber ei täida talle pandud kohustusi teiste korteriomanike suhtes, võivad majaomanikud äärmusliku meetmena nõuda, et tüli tekitav naaber oma korteriomandi võõrandaks.
Liia Koreline, kinnisvaramaakler
Kommentaarid