Reisi- ja seiklushimulisena on mu teekond viinud mind paljudesse riikidesse erinevat tööd tegema. Alustades Norra kõrgete mägede vahelt, edasi Araabia Ühendemiraatidesse, Dubaisse. Maakleri-staatus jõudis küll minuni alles pisut üle poole aasta tagasi, kuid kinnisvaraturg ning maakleritöö on mulle alati huvi pakkunud. Sisekujundust õppides, ning aastatepikkust arhitektide tööd imetledes, sai minu maakleritöö alguse Dubai pilvelõhkujate vahel. Kuigi Dubai arvatakse olevat üks kallemaid linnasid maailmas, oma luksuskinnisvara ning luksuautode tõttu, ei ole Dubai kinnisvarahinnad, ruutmeetri hinda vaadates, siiski kõige kallimad.
Suurimad erinevused Dubai ja Eesti kinnisvaraturul?
- Dubai ärikinnisvaraturgu iseloomustavad pilvelõhkujad ning erilise silmapaistva arhitektuuriga hooned. Kui Eesti ehitised jäävad pigem maksimaalselt 20.-30. korruselisteks siis Dubais küündivad hooned 100.-150. korruselisteks.
- Dubais ei pakuta kinnisvarahindamist, kui professionaalset teenust - kinnisvara väärtuse välja arvutamine käib puhtalt kõrvalmaja hinda vaadates ning seejärel enda soovitud summa lisamisega.
- Ärikinnisvara ostetakse üha rohkem, üürnike ühtlase baasi, kui ka kõrge investeeringutootluse pärast.
- Üüriturul, näiteks korteri üürimisel on kombeks maksta üür 1 aasta jagu ette. See tagab üürileandjatele kindla sissetuleku ja kindlustunde.
- Dubais ei pea maksma kinnisvaraostult iga-aastaseid, ei lisandväärtuse ega ka kapitali, juurdekasvu makse.
Dubai kui atraktiivne kinnisvaraturg välisinvestorile?
- FDI (Foreign Direct Investment Law) (Dubai välismaiste otseinvesteeringute seadus) lubab peale 2002. aastal tehtud seadusemuudatusi välismaalastel Dubais kinnisvara osta, müüa ja rentida ilma kindlate määruste või eriloata.
- Seadus, mis kaitseb investoreid uusarenduste puhul - Seadus nr 8 2007. Selle seaduse kohaselt peavad arendajad, kes kavatsevad Dubai kinnisvaraarendusprojektis müüa kinnisvara uusarenduste näol, avama projekti jaoks eraldi deponeerimiskonto Dubai Land Department (DLD) (Dubai maa-ameti) poolt akrediteeritud deponeerimisagendiga (pank/finantsasutus). Arendaja peab projekti arvelduskontol deponeerima kõik summad, mida ostjad maksavad uusarenduste osakutest ja rahastajate poolt rahastatud laenumaksetest kinnisvaraarendusprojekti ehitamiseks. Projekti deponeerimiskontod auditeeritakse ja jälgitakse korrapäraselt kinnisvara deponeerimiskontode osakonna (RERA- kinnisvara regulatsiooni amet) poolt, mis on DLD regulatiivne osa. Veel hiljuti vastu võetud seadus näeb ette, et arendajad peavad andma 20% ehitusfondidest pangagarantiiks koos 10% garantiitagatisega võlausaldajate poolt.
Kommentaarid