Hindamine finantsaruandluse eesmärgil sarnaneb paljude muude hindamistega, kuid sellel on omad eripärad, mis võivad tuleneda varade suurest hulgast, sagedastest ümberhindamistest või erinevatele vara liikidele rakenduvatest erinõuetest. Väga oluline etapp hindamisprotsessis on hindamistellimuse koostamine: püstitatakse lähteülesanne, selgitatakse välja töö maht, ajakulu, tööks vajalikud algandmed. Lähteülesanne peaks olema püstitatud hindaja ja tellija koostöös, vajadusel tuleks kaasata ka audiitor. Lähteülesandega määratletakse hinnatav vara ja sellega seotud õigused, väärtuse kuupäev, hindamise ulatus, hindamise eesmärk ning sõlmitakse kirjalik tellimusleping.
Hindamistoimingu oluliseks osaks on ka sisendite kogumine ja analüüs. Vajadusel tuleb vara omanikul esitada hindajale kehtivad üürilepingud, projektdokumentatsioon, kommunaalarved, renoveerimiskulu dokumendid vms. Peale vara ülevaatuse teostamist võtab eksperthinnangu koostamine keskmiselt aega 2-5 tööpäeva. Konkreetne töötundide arv sõltub hinnatava kinnisvara keerukusest ja andmete kättesaadavusest.
Hindamistulemus esitatakse üldjuhul eksperthinnangu vormis, kuid võimalik on kasutada ka teenustasult üldjuhul odavamaid ja lihtsustatud vorme ehk ekspertarvamust ja lisahinnangut. Ekspertarvamus on hindamisaruande vabam vorm, mille nõuded on standardisarjas EVS 875 eksperthinnanguga võrreldes vähem reguleeritud. Lisahinnang on aga hindamisaruande täiendus, mis vormistatakse lisana varem koostatud eksperthinnangule.
Kinnisvara hindamise teenuse hind sõltub peamiselt vara olemusest. Keskmiselt jäävad ärikinnisvara hindamise teenustasud vahemikku 500 € – 2 000 €, millest madalamas hinnaklassis on tüüpvarad nagu näiteks kontorid, väiksemad lao- ja tootmishooned ning väiksemad kaubanduspinnad. Kõrgemasse hinnaklassi jäävad suuremad lao- ja tootmishooned, kinnistud mitme erineva sihtotstarbega hoonetega jms. Hindamisega seotud kulusid on võimalik optimeerida kui olla lojaalne ühele hindajale läbi mitmete aastate, sest antud juhul on hindaja teadlik vara erisustest ning reaalne töötundide maht on oluliselt väiksem kui hindajal, kes peab ennast esmalt kurssi viima vara iseloomulike omadustega.
Kuidas valida kinnisvara hindajat?
Hindaja valimisel on oluline olla veendunud, et hindamisprotsessi läbiviiv isik omab kompetentsi antud toiminguks. Kutsetunnistus on kindlasti üks hea indikaator. Soovitame enne kinnisvara hindamisteenuse tellimist veenduda alati hindaja kutsetunnistuse olemasolus ja kehtivuses. Seda saab igaüks kontrollida hindaja nime järgi Sihtasutus Kutsekoda veebilehel (www.kutsekoda.ee). Eesti enamus suurematest ja tuntumatest kinnisvarafirmadest suudavad tagada hindamiseks nõutava asjatundlikkuse, omades piisavat hulka turuandmeid ning pädevat inimressurssi.
Teine tegur, millest võiks lähtuda on indiviidi ehk hindaja tööstiil ja põhjalikkus. Nagu kõigis ärisektorites, samuti ka hindamisvaldkonnas, on olulisel kohal hindaja isikuomadused ja suhtumine oma töösse. Antud tegurid mõjutavad hindamisprotsessi kvaliteeti ehk kuidas hindaja andmeid kogub, analüüsib ja esitab.
Lisaks sellele omab hindaja peale igat hindamisprotsessi piisaval hulgal informatsiooni, et nõustada kinnisvara omaniku, kuidas tagada hinnatava vara kestlikkus tulevikus ning anda soovitusi kinnisvara kasutamise kohta, lähtudes parima kasutuse ja kestlikkuse põhimõtetest. Samuti suudetakse peale hindamistoimingu läbiviimist arvutada hinnatava vara parenduste või osaliste rekonstrueerimiste mõju vara turuväärtusele ehk leida investeeringute optimaalne punkt.
Kommentaarid