Väide, et Saaremaal on praeguseks 2007-2008 a võrdluses laias laastus kinnisvarahinnad 50% langenud, ei ole päris õige. Kui vaadata statistikat, siis tundub, nagu oleks hinnalangus kohati veelgi suurem, kuid paraku on kuiv statistika tegelikkust moonutav nähtus. Statistika on puhas matemaatika, kinnisvaraturg on aga palju loomingulisem ja nüanssiderikkam. Kinnisvaraturu statistikale peab alati olema lisatud selle analüüs. Toon näiteks väikese ülevaate hoonestamata maade hinnadünaamikast.
Hoonestamata maade ostu-müügitehingute mahtude muutus Saare maakonnas ei ole olnud nii drastiline kui kogu riigi kontekstis. Nii langes Saaremaal hoonestamata maa ostu-müügitehingute koguarv 2008. aastal võrreldes aastataguse seisuga vaid 14%, kuid 2009. aastal võrreldes 2008 aastaga tehingute arv hoopiski suurenes 48%. Samas ei saa sellesse statistikasse suhtuda mööndusteta, kuna paljud eelmisel aastal toimunud hoonestamata maade tehingud on tehtud seotud osapoolte vahel, samuti on hulk objekte olnud käibes korduvalt. Võrreldes aastataguse seisuga langes 2008 aastal ostu-müügitehingute koguväärtus 49%. 2009 aastal see näitaja küll 12% tõusis ja seda just haritava maaga teostatud tehingute arvelt, mille ostu-müügitehingute keskmine tehinguväärtus võrrelduna 2008 aastaga 2009 aastal tõusis 59%. Sellest ei saa siiski järeldada, et haritava maa hind ka tegelikult nii palju tõusnud oleks. Statistikale avaldavad olulist mõju üksikud tehingud, mille ostu-müügi hinnas on alust kahelda. Maa-ameti tehinguregistri andmetel müüdi 2009 aasta oktoobris üks 3,2 ha suurune kinnistu (haritavat maad 2,7 ja muu maad 0,5 ha) 2,3 miljoni krooniga. Tegemist on suure põllumassiivi keskel asuva ilma lisandväärtuseta maaüksusega, mille nii suur tehinguväärtus ei saa olla põhjendatud ja tõene. Sama lugu on ka 2009 aasta märtsikuus ühe ja sama põllumassiivi koosseisu kuuluvate 4 kinnistuga (suurused vahemikus 4,46-7,88 ha) teostatud tehingutega, millede müügihind vahemikus ca 500 000- 900 000 kr ei peegelda kindlasti nimetatud kinnistute väärtust õiglaselt. Jättes välja need eelnimetatud 5 tehingut, saame Saare maakonnas 2009.a haritava maa keskmiseks tehinguväärtuseks 22 516 krooni, mis on ca 73% madalam kui 2008. aastal. Võta nüüd kinni, kas haritava maa hind siis tõusis 59% või hoopis langes 73%!
Samas ei saa ka sellesse tulemusse suhtuda mööndusteta, kuna eeldatavalt toimus ka 2008 aastal turuväärtust eiravaid tehinguid.
Vaadates Saaremaal hoonestamata maa ostu-müügitehingute pinnaühiku hindade dünaamikat, võib keskmiste pinnaühiku maksumuste osas täheldada langustrendi. Võrreldes 2008 aastaga langes 2009 aastal kõige rohkem just hoonestamata elamumaa keskmine pinnaühiku hind (84%). Samas ei kajasta see näitaja olukorda siiski adekvaatselt, kuna Maa-ameti tehinguregistri andmetel toimus 2009 aastal eeldatavalt seotud osapoolte vahel arvukalt elamumaade tehinguid ebamõistlikult madalate hindadega. Elamumaade hinda mõjutab eelkõige asukoht ja teede seisukord ning tehnovõrkude olemasolu või nendega liitumise võimalused/tingimused.
Võrreldes eelmise perioodiga on langus maatulundusmaa keskmise pinnaühiku hinna osas olnud 2008 aastal 42%; samas ei saa siinkohal jätta tähelepanuta, et 2007 aastal on toimunud üks 30 milj kroonine tehing hoonestamata maatulundusmaaga, mille mõju keskmise pinnaühiku maksumuse kujunemisele on väga suur. 2008 ja 2009 aastate võrdluses on hoonestamata maatulundusmaade pinnaühiku hind Saare maakonnas langenud 49%. Siinkohal tuleks siiski märkida, et põllumaade osas hinnalangus eelnevate perioodidega võrreldes kaugeltki nii suur ei ole, kuna nõudlus põllumaade osas on jätkuvalt suur. Sõltuvalt mulla viljakusest, põllumassiivi suurusest ja kompaktsusest, juurdepääsu võimalustest ja maa seisundist (üles haritud või mitte), jäävad põllumaa hinnad vahemikku 7000-15000 kr/ ha.
Statstika koostaja:
Marju Lõbus
Arco Vara Kinnisvarabüroo Saaremaa hindaja/maakler
Kommentaarid