Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2016-2018*
* 2018. a veebruari andmed on esitatud 06.03 täpsusega, andmed võivad vähesel määral ajas tagantjärele muutuda.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
Käesoleva aasta märtsis müüdi Eestis 2131 korterit, mida oli 14% vähem kui aasta tagasi samal kuul kuid 7,1% rohkem kui veebruaris. Eesti kinnisvaraturu hooajalisest kulgemisest tulenevalt oli märtsis turuaktiivsuse kasv võrreldes veebruariga ootuspärane, mis leiab aset sarnase trendina iga-aastaselt. Võrreldes aastataguse ajaga võis turul tehtavate tehingute langust samuti oodata, seda ennekõike eelmise aasta märtsis tehtud tehingute struktuuri tõttu.
Uute korterite juba üsnagi pikaajalise aktiivse müügi tõttu on selliste tehingute mõju korterituru statistikale järjest ulatuslikum. 2017. aasta märtsis müüdi Tallinna linnas 979 korterit, millest ligi 35% olid uued korterid. Neist uutest korteritest moodustasid omakorda pea 15% korterid, mis liigituvad mitte-vabaturutehinguteks ehk tehinguteks, mis tehti omavahel seotud osapoolte vahel. Sellise plokktehingu osas oli tegemist arendajaga, kes tõstis ühe ja sama arendusprojekti korterid ühest juriidilisest kehast teise.
Arvestamata teadaolevaid mitte-vabaturutehinguid, tehti tänavu märtsis Eestis 12% vähem tehinguid kui aasta tagasi, mida võib siiski endiselt pidada tugevaks languseks. Viimane tulenes samuti uute korterite müügitehingute struktuurist, kus mitmete Tallinna linna magalapiirkondades paiknevate korterelamute valmimise järgselt sõlmiti eelmise aasta märtsis hoogsalt tehinguid peamiselt neljas suuremas arendusprojektis Lasnamäel, Haaberstis ja Mustamäel.
Kõrgete aastataguste baasväärtuste tõttu on statistiliselt vaadatuna korterituru kasv Eestis tervikuna aeglustunud, uute korterite müük on Tallinnas ja Tartus küll jätkanud kasvamist, kuid seda aeglustuvas tempos. Tehingute arvu kasvu osas on üha enam esile kerkinud Pärnu linn, kus sarnaselt teistele Eesti väiksematele linnadele on järelturu edasist kasvu takistamas vähenev pakkumiste arv, mida tasakaalustab omakorda kasvav uute arendusprojektide hulk.
2018. aasta märtsis tehtud korteritehingute taustal kujunes mediaanhinnaks 1333 €/m2. Võrreldes veebruariga kasvas hinnatase 0,2% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 10% võrra. Aasta baasil oli hinnakasv kiireim Tartus (+15,7%) ning Pärnus (+15,6%), Tallinnas kasvas hinnatase peamiselt uute korterite kasvavate hindade tõttu 4,3% võrra. Arvestamata suuremate keskuste hinnastatistika osas uute korterite mõju, kasvasid 2018. aasta I kvartalis Tallinnas tüüpkorterid ehk perioodil 1940-1990 ehitatud eluruumid oma hinnalt aasta jooksul 6,9%, Tartus 1,3% ja Pärnus koguni 18% võrra. Tallinnas püsis hinnakasv aastataguse perioodiga täpselt samal tasemel, Tartus on hinnakasv 25-35-aastaste ostjate osakaalu vähenemise tõttu aeglustunud. Pärnus on pikemale perioodile taandatuna märgata aastast hinnakasvu ligi 10% juures, mis on asunud viimaste kuude vältel pidurduma.
Tüüpkorterite varasem uutest korteritest mõne protsendi võrra kiirem hinnakasv on taandumas ehituslikult uuemate korterite hinnakasvuga sarnasele tempole. Uute korterite hinnakasvu on pidurdanud ennekõike kasvanud ehitusaktiivsusest tulenenud pakkumise kasv. Tüüpkorterite nõudlust ning sellest tulenevat hinnarallit on survestanud üürikinnisvarasse investeerimine ning nooremapoolsed tarbijad, kes on moodustamas eraldi leibkondi ning soetamas oma esimest kodu. Üldiselt on elukondlikul kinnisvaraturul hinnakasv taandunud elanikkonna ostujõu kasvuga sarnasele tasemele, tugeva kasvu periood on valdavalt lõppenud ning kinnisvara taskukohasuse olulist vähenemist ei ole enam oodata. Rootsi kinnisvaraturu passiivne kuid potentsiaalne negatiivne mõju on vähemalt lühiajaliselt vähenenud, pilk tuleks lähitulevikus hoida pigem Eesti eksportivate ettevõtete käekäigul ning Euroopa Keskpanga intressipoliitikal.
Väheaktiivsemate maakondade osas on pea igal pool märgata tehinguaktiivsuse püsimist aastataguse ajaga sarnasel tasemel, sest nõudlus on juba pikemat aega ületanud pakkumist. Pakkumiste arv on pidevalt vähenenud ja selle struktuur halvenenud, välja arvatud veel muidugi Ida-Virumaal. Viimast iseloomustab igakuiselt ajutine hinnastatistika, kus näiteks märtsis tehti nii Viljandi kui Jõgeva maakonnas sisuliselt sama palju tehinguid kui aasta tagasi kuid hinnatase kasvas samaaegselt vastavalt 52% ja 31% võrra. Mida vähemaks jääb pakkumisi, seda enam kasvab surve hindade kasvuks ning üha enam liigutakse suurematest keskustest väiksematesse, otsides taskukohasemaid pakkumisi alevikest ja küladest. Nii üürimiseks kui ostmiseks on asutud otsima kortereid ka sotsiaalsel- ja majanduslikul tasandil pigem mahajäänud piirkondadesse, kuhu veel kõigest mõni aasta tagasi ei oleks soovinud mitte keegi elama minna. Viimast on mõjutamas ennekõike paranenud piirkondlikud tööturu tingimused.
Väikelinnades otsitakse aktiivselt arenduseks sobilikke krunte, kuid põhiliseks takistuseks on projektide algatamisel laenuraha kättesaadavus, mille osas ei ole kinnisvaraarenduseks laenu saamise tingimuste leevenemist oodata. Alternatiivsete finantseerimisviiside nagu näiteks ühisrahastuse läbi väljastatavate laenude maht jätkab Tallinnast väljaspool lähitulevikus kasvamist. Laenurahaga äri- ja tootmisotstarbeliste hoonete püstitamisel kasvab Eesti väiksemates keskustes avaliku sektori poolse käenduse vajadus ning piirkondlikku ettevõtlust subsideerivate toetust hulk.
Paralleelselt korterituru kasvule tõi kevade algus pea kõikjale Eestisse oodatud elamuturu aktiivsuse hoogustumise. Elamuturgu on aga viimaste aastate vältel tabanud järjest sarnased trendid nagu korteriturgu. Peamiseks probleemiks on nii suuremates kui väiksemates keskustes pakkumiste pidev vähenemine ning olemasoleva pakkumise kehv ülesehitus. Suur hulk pakkumisel olevaid varasid ei vasta oma pakkumishinnalt turuväärtusele, kuid kuna enamus üksikelamu ostjatest kasutab ostu sooritamiseks pangalaenu, siis jäävad tehingud tihti turuväärtuse ja pakkumishinna vaheliste suurte kääride tõttu ära. Hulgaliselt pakkumisi on siseviimistluselt üsnagi kehvas seisukorras, ostjad saaksid sealjuures küll laenu maja ostmiseks kuid neil ei ole seejärel enam remondi tegemiseks raha.
Lisaks, ehituslikult vanematel elamutel on tihti tehtud kehtivast ehitusseadustikust tulenevalt ebaseaduslikke ehitustöid, mis vajavad tagantjärele seadustamist, selliseid varasid ei soovi aga pangad võrdlemisi tihti finantseerida. Ehituslikult kvaliteetseid ning optimaalse suletud netopinnaga uusehitiste osas on nõudlus tugevalt kasvanud, kuid arendajad ei suuda kõrgest ehitushinnast tulenevalt selliseid üksikelamuid tarbijaskonnale vastuvõetaval hinnal pakkuda. Kallinenud korterite ning kehva elamuturu pakkumise kõrval on paralleelselt järjepidevalt kasvanud ridaelamukorterite turg, seda ennekõike Tallinna ja Tartu lähiümbruses. Lähikuudel jätkub ostjaskonna aktiivne siirdumine korteriturult elamu- ja ridaelamuturule, samaaegselt võib märgata elamuturu pakkumise kehva struktuuri tõttu elamukruntide ja alternatiivina suurematoaliste korterite likviidsuse kasvu.
Loe ka teisi märtsikuu turuülevaateid:
Lühiajaline külm ilm tõstis metsamaade hinda
Majandusaktiivsuse kasv loob väikelinnades nõudluse lao- ja tootmispindade järele
Haldusreform on pannud inimesed mõtlema oma kinnisvara väärtuse üle
Kommentaarid