loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kabriste küla
  • Kärevere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Koigi küla
  • Kolu küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Lemmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvandi alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Kinnisvara hinna üle kauplemisest võidavad nii ostja kui müüja

Eestlased on häbelikud ja arvavad sageli, et kui müüja juba küsib kauba eest mingit kindlat summat, alla selle pakkuda ei tasu, niikuinii ei müü.
On ka kuidagi häbi vähem pakkuda, kui müüja saada tahab. Äkki arvab veel, et ostja on tehingu tegemiseks liiga vaene ega vääri seetõttu viisakat kohtlemist. Või et avalikust müügihinnast madalam pakkumine jääb tähelepanuta.

Kuidas kinnisvara õiget hinda määrata

Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juhataja Agur Tammistu ei karda, et kinnisvara müüjad või ostjad saaksid ajalehes ilmuvast nõuandest liiga targaks. Ta lausub stoilise rahuga, et klienti tuleb õpetada ning teatab, et keskmised kinnisvaraportaalide hinnad on tehinguhindadest 20% kõrgemad. Seda enam, et õiged hinnad loksuvadki enamasti paika just aja ning ostja ja müüja vahelise kauplemisega.

Tundub, et kõige lihtsam on uurida kinnisvarahindu tuttavate käest ning portaalidest ja hakata oma korterit või maja müüma umbes sama hinnaga. Kuna vana kodu on müüjale sageli väga armas, on lihtne selle eest küsida palju rohkemgi.

Kodu õige hind sõltub pigem esmapilgul märkamata jäävatest detailidest ning sellest, kui kaua on aega seda müüa. Ostja poole pealt dikteerib hinda loomulikult see, kui palju ja kaua on tal võimalik kinnisvara valida ning hinna üle kaubelda.

Kuidas otsida kauplemiseks lisainfot

Kauplemiseks on ostjale oluline teada, miks kinnisvara müüakse ja kui kiire müügiga on. 
Esimese info saab müüjalt või tema esindajalt küsides. Vastusesse, olgu see milline tahes, tuleks suhtuda siiski kriitiliselt. Pole välistatud, et leiate hoolikal kaalumisel kõigist vastustest terakese bluffi ning osavalt teeseldud muretust. 
Teise inforingi võiks teha interneti otsingumootorites ja suhtlusvõrgustikes otsides nii omaniku nime kui ka aadressi järgi. Tuleb end kurssi viia ka piirkonna probleemide ja tulevikuarengutega, vaadata, kas on kehtestamisel või kehtestatud uusi detailplaneeringuid, muutumas eluks hädavajalik infrastruktuur jms.
Kolmanda, kuid äärmiselt olulise inforingi jaoks vajate juba tasuliste registrite nagu kinnisturegistri, äriregistri ning maksehäireid koondava Krediidiinfo teenuseid. Siinkohal tuleb otsida juba vastust küsimusele, kui kiiresti ja milleks vajab kinnisvara müüja raha. Maksehäirete, kahjumi ning suurte võlakohustuste puhul võib oletada, et müüja soovib maksimaalset tulemust võimalikult lühikese ajaga, kuid kinnisvara hinna alandamist võivad takistada tema laenuandjad.

Kui kinnisvaraomanikust eraisikul või ettevõttel pole maksehäireid ega laene ning ettevõtte majandusaruande pangakonto realt vaatab vastu muljetavaldav summa vaba raha, pole hinna allakauplemiseks erilist lootust. Kinnisvara pikk müük aitab omanikul lihtsalt tema raha väärtust säilitada. Kõrget hinda küsiv omanik on ilmselt valmis müüma vaid sellisele ostjale, kes maksab talle turuhinnast oluliselt rohkem.

Müüja poole pealt on hea teada, milleks ostja tema kaupa tahab. Kui seda soovitakse omandada investeerimise ja raha teenimise eesmärgil, pole lootust, et ostja end emotsioonidest silmini täis laeb. Küll aga on võimalik endale meeldiva kodu soetajalt saada rohkem, kui kinnisvara kaine mõistusega hinnates väärt on. Samas ei tasuks välistada investoreid, kes tootlust jahtides ja mõistlikke argumente tuues hinda alla kauplevad.

Kuidas teha esimest pakkumist

Kui konkreetne müügis olev korter, maja või krunt teid huvitab, leidke esmalt internetiotsinguga üles teised sama piirkonna pakkumised. Head taustainfot annab pakkumiste koguarv, nende hinnaerinevused ja see, kui pikalt on konkreetne kinnisvara juba müügis.

Avalikult välja käidud müügihinda saab võrrelda maa-ameti viimaste kuude tehinguinfoga valitud piirkonna kohta. Korrutades maa-ameti kuvatava keskmise ruutmeetrihinna teid huvitava kinnisvara pindalaga saate omale hea hinnaorientiiri, mille ületamiseks peab ostetaval kaubal olema teie jaoks keskmise kaubaga võrreldes olulisi plusse.

Kui tegu pole just viimase 10 aasta jooksul kerkinud või täielikult renoveeritud elamus asuva korteriga, võiks algul katsetada pakkumisega, mis on keskmisest ruutmeetrihinnast madalam.

Kuidas väärikalt kaubelda

Argumendile vastake omapoolse argumendiga. Ostuhuviliselt pakkumist saades tehke vastu omapoolne pakkumine, mis on avalikust müügihinnast pisut madalam või lubab ostjale tema jaoks olulisi lisaväärtusi. Nii ostja kui müüja poolse huvi säilimisel võib teha vastastikku mitu samaväärset pakkumist, mis lähendavad poolte nägemust tehinguhinnast.

Agur Tammistu teab head soovitust, kui ostja pakkumine tundub huupi pakkumisena. Kogenud maaklerina on ta sellistele lahmijatele öelnud, et kui neil on raha kohe olemas, võiks kohe järgmisel päeval notarisse minna. Ükski sellisele hinnabluffile läinud ostja pole siiani enda pakutud tehinguga nõustunud.

Kinnisvara hinnapakkumine võib samas olla hea, kuid teatud asjaolude puhul ei tohiks ostja müüja survele siiski järgi anda. Esiteks ei tohiks ostja maksta üle oma võimete, isegi kui tema tutvusringkonnas on olnud tavaks niimoodi teha, pere ootused uuele kodule on juba üles kruvitud, sõbrad ostma julgustavad ja pank on samuti valmis lisariske võtma.

Teiseks, ärge pange silmi kinni faktide ees. Lagunev välisfassaad ja lärmakad naabrid ei kao iseenesest. Kaasomanikega kooskõlastamata ei saa te eluruumi küttesüsteemi ega torustikke muuta. Mitteeluruumist korteri eluruumiks vormistamisega on reeglina probleeme ja sageli ületamatuid, ehkki müüja võib teile väita vastupidist.

Kiirustamine kui tõsine ohu märk

Kui agressiivselt käituv müüja või ostja sunnib teid otsuse langetamisega kiirustama, võtke aeg maha. Kiirustamisega saab juhet kõige lihtsamalt kokku jooksutada. Tulemuseks võib olla tehing, mille peale hõõrub käsi vaid üks pool. Oluline on aga saavutada nii kodu ostjat kui müüjat rahuldav tulemus.

Kui milleski kahtlete, võtke kauplemisel samuti aeg maha ning selgitage välja riskid, millega silmitsi seisate. Otsige nõu asjatundjatelt. Isegi siis, kui olete kinnisvara ostu-müügiläbirääkimisi pidanud seni iseseisvalt, saate omale appi kutsuda kinnisvaraturgu ja kauplemist tundva spetsialisti. Kui seni pole ükski maakler teile läbirääkimiste pidamiseks abi pakkunud, küsige seda neilt ise.

Arco Vara praktikas oli hiljaaegu juhus, kus aastatepikkuse kogemusega maakler aitas kliendi kodumaja müüa tavapärasest märkimisväärselt kallimalt. Tehinguni viis maakleri soovitus ostja poolne pakkumine kui võimalikest parim vastu võtta. Tehinguni jõudmisest tundis siirast rõõmu ka kena kodu ostja, kellele müüja vastu tuli.
Agur Tammistu ütleb, et soovitaks oma kodu müüa mitte sellele, kes maksab kõige rohkem, vaid meeldivatele ning toredatele inimestele, millest jääb müüjale aastateks hinge hea tunne.

Artikkel ilmus 21.nov Õhtulehe erilehes "Kinnisvara ja Ehitus"

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?