Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabina küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Klooga alevik
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Lepna alevik
  • Leppneeme küla
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Pärnjõe küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vägeva küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara
Liia Koreline

Naabritülidest ja leppimisvõimalustest

Tülisid tuleb naabrite vahel ikka ette, lahkarvamuste põhjuseks võib olla näiteks must trepikoda, parkimiskohtade puudus, liftirike, lõputud renoveerimised või kirjutised seintel. Järgneda võib terav ja pikale veniv tüli. Esineb ka nii tõsiseid konflikte, et keegi on sunnitud elupaika vahetama või kohtu poole pöörduma. Toon välja kõige sagedasemad konfliktiallikad, mille tõttu tüli naabrite vahel võib lõppeda kohtuprotsessiga.

 

Naabrite üleujutamine

Kõige levinum „sõjaolukord“ naabrite vahel tekib veeavarii tõttu, kui tuleb jõuda kokkuleppele kahju tekitanud põhjuse, kahjusumma määramise ja kompensatsiooni väljamaksmise osas. Suur veeavarii võib tekkida väga lihtsal põhjusel: lahti unustatud veekraan, keskküttetoru leke, kraanikausi või käterätikuivati leke. Isegi tagasihoidlikud veekahjustused seintel või laes võivad süüdlasele maksma minna kopsaka summa, rääkimata juhustest, kui on rikutud mööbel või väärisasjad. Kompensatsiooni suurus sõltub korteri üldseisundist avarii ajal, samuti kahjustatud pindade suurusest ja mööbli seisukorrast. Kannatanul on oluline detailselt tõestada kahjustuste tekkepõhjus ja hoolitseda tõestusmaterjali olemasolu eest. Veekahjustused tuleks fikseerida foto- või videosalvestustena ning kohale kutsuda kindlustusfirma esindaja ja hindaja, kes selgitavad välja kahju suuruse. Koostatud akti ja sõltumatu eksperdi aruande põhjal on võimalik taotleda kompensatsiooni vabatahtlikkuse alusel või kohtu kaudu. Igati kasulik on lasta oma korter või maja õnnetuste vastu kindlustada.

 

Kärarikkad koosviibimised

Öörahu rikkumine on samuti naabritülide üks sagedasem põhjus. Akustiline müra segab uinumist ja rahulikku uneaega. Öist jõudeaega võivad segada ka naabrite remonditööd või mööbli ümberpaigutamine, vali muusika või jutt, laste nutt või muusikainstrumentidel mängimine. Öörahu kehtib kella 23-st kuni 7-ni hommikul. Juhul kui naabrid oma öise eluviisiga süstemaatiliselt segavad, soovitavad juristid välja kutsuda politsei. Mida tihemini sellised väljakutsed fikseeritakse, seda rohkem on võimalusi korrarikkujaid karistada. Kuid siin on vaja silmas pidada, et protokolli administratiivse korrarikkumise kohta vormistab politsei ainult juhul, kui naaber käratseb või rikub mõnel muul moel korda politsei juuresolekul. Vajalikud on ka naabrite tunnistused, videoülesvõtted ja koopiad kaebustest, mida saab kasutada kohtus tõestusmaterjalina. Soovitus: hoiatage varakult oma naabreid, kui kavatsete oma korteris korraldada öist koosviibimist! Täpsustage, mis kell külalised saabuvad ja kui kaua pidu kestab.

 

Korteri kooskõlastamata renoveerimine

Ühe korteri ümberehitus võib häirida kõiki majaelanikke, kutsuda esile isegi kandetalade deformatsiooni või rikkuda kogu maja arhitektuurilahenduse. Näiteks rõdu või lodža ümberehitus köögiks võib kahjustada mitte ainult naaberkortereid, vaid kogu maja konstruktsiooni. On juhuseid, kus ümberehituse käigus on maja elanikud omastanud osa üldvarast, näiteks liitnud oma korteriga maja tehnilise ruumi või osa pööningust. Selline ümberehitus on võimalik ainult kogu kortermaja elanike ühisel nõusolekul. Tüli põhjuseks võib olla ka majaelanikega kooskõlastamata paigaldatud üldkasutatava koridori uks, mis võib sulgeda koridori ja takistada tulekahju korral evakueerumist. Seadusevastast ümberehitust märkavatel naabritel on õigus esitada kohtusse kaebus.

 

Agressiivsed neljajalgsed

Igaühel on õigus soetada omale koduloomi. Seadusandlus ei piira kortermajas peetavate koduloomade arvu ning osa elanikke ei piirdugi ühe koera või kassiga. Pidevad häälitsused, ebameeldivad lõhnad ja koduloomade mustad jäljed trepikojas võivad põhjustada tõsise konflikti. Seda ka juhul, kui loom on rikkunud naabrite vara, hirmutanud või kedagi hammustanud – siis võib tüli viia kohtusse. Soovitada saan vaid üht: kui teil on tahe soetada koduloom, hinnake oma võimalusi ja aega, mis kulub looma eest hoolitsemisele, ning kaaluge kõiki riske, mis on seotud kodulooma omamisega kortermajas. Kui te elate eramajas ja naabermajad on lähedal, siis hoidke oma koduloomi kinni ja piirake nende liikumist ainult teile kuuluval territooriumil. Kui teie koer pidevalt haugub ja on agressiivne, pöörduge loomakliinikusse – ehk saate sealt nõu ja abi.

 

Maavalduse kasutamine

Maal elavate kinnisvaraomanike vahel võib tekkida konflikt maa õiglase kasutamise osas, näiteks vanade aedade või tarade asendamise korral. Võib juhtuda, et naabrid ei suuda kiusatusele vastu panna ja laiendavad oma territooriumi poole meetri võrra, see ei jää aga maatüki valdajal märkamata. Ent segaste kirjelduste tõttu maaomaniku dokumentatsioonis võib olla raske tõestada, kellele see pool meetrit maad ikkagi kuulub. Vaidlust tekitavad ka ligipääs naabri maa-alal paiknevatele kommunikatsioonisüsteemidele, sanktsioneerimata insenerilahendused ja tehnilistele nõuetele mittevastavad ehitised – näiteks kergestisüttivatest materjalidest ja liiga kõrged või vaadet muul moel rikkuvad tarad.

 

Kodukontor

Äritegevuse korraldamine kodustes tingimustes on viimasel ajal üsna levinud. Seadusandlus lubab teatud tingimustel kasutada korterit kontoriruumidena. Oma korterisse kiputakse aga sisse seadma ka laoruumi, tootmistsehhi või eralasteaeda ning see võib majaelanikke häirida. Naabritel on õigus informeerida kodukorra rikkumistest korteriühistut, maksuametit ja teisi asutusi, kes tegelevad äritegevuse korraldamisega. Siin saan soovitada ainult seadustest kinni pidada, vastasel juhul võib kodune äritegevus lõppeda kohtus.

 

Parkimiskohtade nappus

Elumaja territooriumi kasutatakse ka parklana ja see õigus on kõigil elanikel. Esineb aga juhuseid, kus autoomanikud sildistavad parkimiskohti omadeks ja võõrasteks ning parkimiskohtade piirajaid „karistatakse“ autoakende lõhkumise või rehvide läbitorkamisega. Tüli võib viia kohtuni välja. Autoomanikud, kes ei leia parkimiskohta, pargivad sõiduki lasteväljakule, murule või kõnniteele. Selline käitumine võib tuua rahatrahvi ja muidugi ka tüli naabrite vahel. Parkimisprobleeme tuleks arutada korteriühistu koosolekul. Naabrivalve on hea vahend parkimisplatsil kord jalule seada. Parkimisel jälgige, et te ei sulgeks naabritele väljasõiduteed. Ärge käivitage autot puhkepäeva südaööl või väga varasel hommikutunnil, parkige auto oma, mitte naabri akende alla, ärge paugutage uksi ega laske autotuledel naabrite akendesse paista!

 

Minu nägemus heast naabrist

Kui teie majja on saabunud uusasukad, siis leidke võimalus nendega tutvuda, tervitage, tehke sümboolne kingitus, näiteks endaküpsetatud kook. Informeerige uusi naabreid prügi äravedamise päevadest ja tutvustage muid olmeprobleeme. Püüdke saada teada, kui suur on naabripere, kus nad töötavad ja millise graafiku järgi. Sel moel saate teatud probleeme ennetada. Näiteks kui teie naabrid töötavad öösiti, siis püüate päevasel ajal elada vaiksemas rütmis ja anda neile rahulikku uneaega. Kui peres on väikesed lapsed, siis püüate õhtuti vaiksemalt olla. Andke ka oma uutele naabritele enda kohta infot, näiteks et teie poeg mängib trumme või millal alustate remonditöid. Olge ettevaatlik ühise vaheseina kasutamisega: ärge paigaldage selle äärde müra tekitavaid kodumasinaid, telerit ja kõlareid. Kui te elate naabrite kohal, siis tasuks panna kodumasinate alla müra summutav vaipkate. Häirivad võivad olla ka teie rasked sammud, laste jooks ja põranda kriipimine. Leppige kokku, et kui keegi käitub naabri suhtes häirivalt, siis antakse sellest kohe märku.

Hoidke ühisel maa-alal puhtust ja korda. Ka eramaja hoolitsemata territoorium võib naabreid häirida ja tüli tekitada. Kui kasutate oma aias kemikaale, küsige, ega teie naabritel või nende koduloomadel allergiat ei ole. Jälgige tulekoldeid, kui valmistate õues süüa või põletate prahti – võibolla kuivatavad naabrid just sel päeval õues pesu. Ärge jätke kasutamata ka võimalust üksteist abistada. Kui teie naabrid sõidavad, kas puhkusele või nädalalõppu veetma, ärge unustage valvsust, jälgige ka nende korterit või maja. Olge valvsad ka siis, kui naabrid on kodus, ning andke neile märku, kui näete kahtlaseid isikuid maja ümber liikumas. Kui kahtlused on tõsised, helistage politseisse. Pakkuge abi ja tuge, kui naabril on vaja hoida lapsi või koduloomi, abi kodu- või aiatöödes.

Kui olete informeeritud muudatustest teie elurajoonis, teavitage ka oma naabreid. Leidke aega ja tahet luua oma lähedal elavate inimestega võimalikult head suhted! Vastutasuks saate rahulikult elada sõbralikus ja ohutus keskkonnas.

 

Liia Koreline, kinnisvaramaakler

Galerii

Kommentaarid

Liia Koreline

Liia Koreline

Aasta maakler ja kliendilemmik 2022

Vanemmaakler

Mobiil +372 510 2206
Telefon +372 614 4600
Keeled
liia.koreline@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (50)

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?