Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu heakskiitmine Riigikogu maaelukomisjonis juhtivkomisjonina annab märku, et muutunud julgeolekuolukorra tõttu tekib seadustesse piiranguid ja kitsendusi. 2017. aastal aktuaalne olnud teema on taas laual.
Seni on see kinnisvaravaldkonda puudutanud pigem möödaminnes, näiteks on oluliselt raskem olnud kinnisvara müümine kolmandate riikide kodanikel. Tavaliselt ei ole neil Eestis pangakontosid ja Venemaale lahkununa ei saa nad teha sobivat volitust kellelegi kohalikule enda eest asjaajamiseks ega tulla ka ise kohale.
Ühest küljest põhjendatakse muudatust julgeolekukaalutlustega, sest kinnisvara võib kasutada vaenuliku tegevuse toetamiseks kas seda omades või võõrandamisest saadava tulu abil, teisalt aitab eelnõu vältida piirangutest kõrvalehoidmist ettevõtete ja tegelike kasusaajate kaudu. Keelud ja piirangud laienevad senistelt piiriäärsetelt aladelt kogu Eestile ning muudatus puudutab Venemaa ja Valgevene kodanikke, kellel ei ole pikaajalist elamisluba või alalist elamisõigust Eestis.
Nüüdseks arenenud digimaailmas kasutamiseks loodetakse ajakohastada kehtivat kinnisasja omandamise piiranguala selliselt, et see oleks küladepõhine ja avalikult kättesaadavalt kaardilt kontrollitav, asendades 1999. aasta haldusjaotuse põhise piiranguala. Eelnõu koostajad on hinnanud, et majanduslikku ja sotsiaalset mõju on vähe või on see väheoluline. Piirang puudutab ligikaudu 600 tehingut aastas ega avalda märkimisväärset mõju kinnisvaraturu toimimisele.
Juba mõnda aega on olnud keerukas korraldada tehinguid Venemaa ja Valgevene kodanikega, eeskätt nende vara müümist. Erinevates kohtades seisab nii tühje maju kui kortereid, mille omanikel ei ole võimalik Eestis oma vara müüa.
Eesti on olnud avatud riik ja kinnisvara ostmiseks on piiranguid olnud vähe. Seadusega on olnud piiratud avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuva kinnisasja omandamine. See tähendab, et kortereid ja maju said inimesed väljastpoolt Eestit osta vabalt, kitsendused olid kehtestatud eelkõige põllumajandus- ja metsamaa ostmiseks ning raha päritolu tuli tõendada.
Kuna aga kinnisvara ostu-müügileping tuleb vormistada kirjalikult ja tõestada notariaalselt, siis kaudseid piiranguid on varem toonud eelkõige teiste riikide kodanike võimatus osaleda tehingus või müügisumma kättesaamine. Kuna valdavalt kantakse raha tehingut tõestava notari deposiidi- või pangakontole, siis osutus see pahatihti keeruliseks, kuivõrd Eesti pangad igale poole ülekandeid ei tee. Kõik Euroopa Majanduspiirkonna kodanikud on kinnisvaratehingute mõttes siiski Eesti kodanikega võrdsustatud, piirangute aluseks on rahvusvahelised kokkulepped. Kaudseks piiranguks, mis tehinguid aeglustab, võib olla ka see, et välisriigi kodaniku isikut tõendav dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde ning tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud. Müügi korral on kodanikul vaja hankida koduriigi tõend perekonnaseisu kohta vms.
Eelnõu kohaselt hakkavad kehtima piirangud Venemaa ja Valgevene kodanikele, kellel puudub Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus Eestis. Analoogsed piirangud hakkavad kehtima nende riikide juriidilistele isikutele ning ettevõtetele, mille tegelikud kasusaajad on Venemaa või Valgevene kodanikud – need juriidilised isikud Eestis kinnisvara omandada ei tohi.
Kui Venemaa ja Valgevene kodanikel juba on Eestis omandatud kinnisasju, siis neid ära ei võeta ja omanikult sundvõõrandamist ette ei nähta. Ka kinnisvara üürimine ja rentimine on edaspidi võimalik samamoodi nagu praegu.
Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (990 SE) esimene lugemine toimub täiskogu 14. oktoobri istungil.
Kommentaarid