loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Aasuvälja küla
  • Aegviidu alev
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaalepi küla
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Kakumetsa küla
  • Kambja alevik
  • Karepa küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kaunissaare küla
  • Kehtna alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiia küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kiiu alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Kõidama küla
  • Kõrsa küla
  • Kose alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kurepalu küla
  • Kuusalu alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Lubja küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Manniva küla
  • Martsa küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Nõmme linnaosa
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pärnamäe küla
  • Pärnjõe küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pehka küla
  • Piira küla
  • Pilka küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Supilinn
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tootsi alev
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Upa küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Vergi küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Viru-Jaagupi alevik
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara

Kuidas ruutmeetreid arvestatakse? Uus seadus tõi muudatused

Hoolimata asjaolust, et korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi: uus seadus) kehtib juba alates käesoleva aasta 1. jaanuarist, tekitab uus regulatsioon siiani mõnevõrra segadust. Palju küsimusi tekitavad erinevad võimalused, kuidas korteriga seotud ruutmeetreid määratleda ning sellest lähemalt juttu tulebki.

Uus seadus tutvustas meile mitmeid uusi mõisteid ja põhimõtteid. Artikli raames käsitletava teemaga on ennekõike seotud „eriomand“, „eriomandi ese“ ja „erikasutusõigus“.

Kõige olulisem uue seadusega tutvustatud põhimõte, mis tänase teemaga haakub, on see, et erinevalt varasemast ei ole enam võimalik hoones paiknevatest garaažikohtadest ja panipaikadest moodustada eraldiseisvaid korteriomandeid.


Info ehitisregistrist

Varasemalt oli võimalik korteriomandi kohta käiva kinnistusraamatu väljavõtte järgi täpselt teada saada, milline on kõnealuse korteri reaalne suurus ruutmeetrites, kuid enam mitte.

Uue seaduse jõustumisega muutus kord sedavõrd, et korteriomandi ruutmeetreid kinnistusraamatust otsida ei tasu. Neid ei ole seal. Ehitisregister on nüüd koht, kust leiab vastava info. Põhjusi võib olla veelgi, kuid esmapilgul tundub kõige loogilisema selgitusena, et selliselt on püütud vältida segaduse ja tegelikust olukorrast ebaõige ettekujutuse tekitamist.

Nimelt võimaldab uus seadus eriomandi eseme hulka arvata ka korteri seintest väljaspool paiknevaid hoone osasid. Näiteks püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosasid. Tegelikult oli võimalik ka varasemalt ühe korteriomandina moodustada korterit ennast ja garaažikohta. Siis oli kinnistusraamatus alati eraldi kajastatud korteri enda tegelik suurus ehk reaalosa ja see vältis segaduse tekkimist.

Kinnisvara arendajate jaoks kaasnes uue seadusega ebameeldiv üllatus. Nimelt uue seaduse kehtima hakkamisest ei teki käibele enam ühtegi eraldiseisvat korteriomandina kinnistusraamatusse sissekantud panipaika ega garaažikohta. See omakorda tähendab arendajate jaoks, et uue hoone arendamise puhul tuleb langetada strateegiline otsus. Kas võtta tulevaste ostjate eest vastu otsus ning liita enda parema äranägemise järgi korterite juurde panipaik ja garaažikoht (või lausa mitu) või jätta need osad hoonest kaasomandisse ning reguleerida nende kasutamist erikasutusõiguste kaudu. Erikasutusõigus on korteriomanike kokkulepe, millega on võimalik anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse. Olemuslikult on tegemist kasutuskorra kokkuleppega, milles korteriomanikud lepivad kokku, kes millist kaasomandi osa võib kasutada.


Erikasutusõiguse üleandmine

Positiivne on uue seaduse puhul see, et nüüd on sõnaselgelt seaduses välja toodud, et korteriomanik võib erikasutusõiguse anda üle teisele korteriomanikule ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta.

Hoolimata sellest, et uus seadus tõi endaga kaasa olulisi muudatusi, mis esmapilgul võivad tunduda isegi ebamõistlikena, on nendes muudatustes kindlasti aspekte, mis vajavad lihtsalt harjumist ja toovad suures plaanis endaga kaasa positiivseid tulemusi.

 

Allikas: ehitusest.ee

Evelin Kanter, Arco Vara juriidilise osakonna juht

Galerii

Kommentaarid

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?