Kui kinnisvara müügikuulutuses on kirjas, et korteris, ridaelamus või paarismajas on elektriühenduseks 16, 25 või 40 A, siis mida see tähendab ja mida selle eest saab?
Korterelamutes on valdavalt igal korteril eraldi elektrileping, elektriarvesti ja kohustus tasuda kasutatud elektri eest iseseisvalt. Võib aga olla ka nii, et igal korteril ei ole eraldi elektrilepingut, vaid elektriteenust ostetakse korteriühistu kaudu. Siis kehtivad kõigile ühistu liikmetele ühised elektriostu tingimused, korteritel ei pruugi olla ka oma ka peakaitset ega korterisisest elektrikilpi. Ka arvestid on silma alt ära ja näitude võtmine toimub automaatselt. Selliseid korterelamuid on olemas, kus elektri eest tasumine käib koos kõigi muude kommunaalkuludega ning mõnes mõttes on see korteriomanikule kergem lahendus. Sellisest korraldusest on võimalik ka loobuda, kuid üleminek üksikostule peab olema ühistu liikmete ühine otsus. Ühisostult üksikostule on võimalik üle minna ainult terves majas korraga.
Elektriühendus luuakse maja elektritarbimisest tulenevalt. Väiksemates majades on see tavaliselt 3 x 25 A kuni 3 x 63 A, kuid suuremates hoonetes võib see ulatuda 3 x 400 või enamagi amprini.
Elektriühenduse jaotus korterelamus, kus sissetulev peakaitse on 40 A, sõltub korterite arvust, peakaitsme paigutusest ja korterite individuaalsetest elektritarbimise vajadusest.
Kui väiksem korterelamu saab elektri peakaablist, mille peakaitse on näiteks 40 A, siis enamasti on majja sissetulev elektrivõimsus suunatud jaotuskilpi ning seejärel loodud elektriühendus korterite vahel. Jaotuskilbi kaudu jaguneb vool edasi korteritesse. Kilbis on pealüliti, alajaotused ning eraldi kaitsmed iga korteri jaoks ning ka üldtarbimiste (koridorivalgustus, lift, ventilatsioon) kaitsmed.
Jaotuskilp on eelkõige elektrienergia jaotussüsteemi vajalik jaotusvõrgu hargnemiskoht, mille abil saab miinimumini viia jaotusvõrgu kulusid. Kilbis on üks või mitu lülitusseadet koos nendega ühendatud juhtimis-, mõõtmis-, kaitse- ja reguleerimisseadmetega. Elektriseadmete toiteahelatest peab saama remondi- või hooldustööde ajaks pinge otstarbekohasel viisil välja lülitada. Ka selleks vajalikud seadmed on jaotuskilpides, sest siis saab seadmeid lahti ühendada (pinge alt vabastada).
Isegi kui korterelamus on näiteks 40 A vooluvõimalus, ei tähenda see, et igal korteril automaatselt oleks võimalik samaga arvestada. Majapidamises saab kasutada elektriseadmeid, mille hetkeline tarbimine on 40 A, kuid see sõltub elektrisüsteemi võimalustest ja peakaitsme suurusest. Kui majapidamise peakaitse on näiteks 3 × 25 A või 3 × 40 A, tuleb arvestada, et ükski seade, mis tarbib 40 A, ei ole praktiliselt kasutatav, sest see kasutaks kogu saadaval oleva voolu ja võiks kaitse välja lülitada. Kui kodu ühendus on 3-faasiline 3 × 40 A, siis võib mõni suurem seade töötada, aga see peab olema jaotatud kolme faasi vahel, mitte ühele faasile korraga. Suuremahulisteks voolutarbijateks on näiteks elektrikerised, -katlad, induktsioonpliidid ja -ahjud, õhksoojuspumbad, elektriaauto laadijad.
Suuremate tarbijate kasutamisel tuleb tagada, et kokku ei ületataks peakaitsme võimekust. Kui on vaja kasutada üle 40 A tarbivaid seadmeid, võib vaja minna peakaitsme suurendamist, koormuse juhtimist (nt laadija ja pliit ei tööta samal ajal täisvõimsusel) või elektritarbimise piiramist.
Kaasajastatud tüüpkorterites on korteril oma peakaitse, mille suurus sõltub maja projektist ja elektrikoormusest, tavaliselt on need vahemikus 10–25 A. Igas korteris on oma elektrikilp koos automaatkaitsmetega (nt 10–16 A valgustuse ja pistikupesade jaoks, 16–20 A suuremate seadmete jaoks). Kui korteril on elektripliit, võib see vajada eraldi 3-faasilist ühendust ja suuremat kaitset (nt 16–20 A). Ühefaasilise ühenduse korral on tavakorteri peakaitsme suurus keskmiselt 16–32 A. Peakaitsme suurus määrab ära üheaegselt kasutatavate elektrit tarvitavate seadmete võimsuse. Tõenäoline on, et kui korteris on 7,2 kW võimsusega elektripliit ja perenaine kasutab korraga elektripliidi kõiki kütteelemente, siis on see töökorras peakaitselüliti jaoks liig ning korterist kaob ka elektrivalgus.
Näiteks Tallinnas Mustamäel on nõukogudeaegse 60 korteriga paneelelamu peakaitsme suurus tavaliselt 160 A ja korteri peakaitsme suurus omakorda 16 A. Taoline korterelamu elektrivõrk eeldab, et korterid ei tarbi kõik samal ajal elektrit. Samaaegne maksimaalne tarbimine tähendaks, et maja vajab suuremat peakaitset ehk 60 korterit x 16 A = 960 A. Peakaitsme suurendamiseks tuleb saada nõusolek maja valdajalt/ühistult, sest see võib nõuda maja elektrivõrgu korrastamist. Kui see ei ole mõistlik või võimalik, siis seda luba ei saa anda.
Vanades majades võivad elektrijuhtmed, pistikupesad ja lülitid olla sama vanad kui hoone ise. Võrreldes aga elektritarbimist 50 aastat tagasi ja täna, siis on selge, et vanad elektrijuhtmed ei vasta enam tänapäevastele elektriohutuse nõuetele. Ootamatu elektrikatkestuse võivad põhjustada vananenud või vigastatud isolatsiooniga elektrijuhtmed. Hapra isolatsiooniga juhtmed ja pingest ülekuumenenud kontaktid võivad korteri ootamatult pimedasse või halvimal juhul selle omanikud peavarjuta jätta.
Üks enam levinud põhjusi on siiski majapidamises peakaitselüliti hetkeline ülekoormamine. Mis saab siis, kui kõik korteriomanikud lülitavad korraga tööle oma elektripliidid, pesumasinad, triikrauad ja õhksoojuspumbad?
Kommentaarid