Kui inimesed märkavad kodus või töökohas hallitust, siis küsitakse sageli, kust see tuli. Tegelikult on hallituse eosed meie ümber kogu aeg olemas. Neid leidub õhus nii väljas kui ka siseruumides. Hallitus hakkab kasvama alles siis, kui leiab selleks sobivad tingimused. Kõige olulisem neist on niiskus.
Praktikas võib öelda, et hallitus tekib siis, kui tal on „süüa“, ja selleks toiduks on niiskus. Ilma niiskuseta ei suuda hallitus areneda, ükskõik kui palju eoseid õhus leidub.
Sageli arvatakse, et hallitus on vana maja probleem või märk kehvast koristamisest. Tegelikult võib hallitus tekkida ka täiesti uues hoones. Piisab sellest, kui kuskile koguneb niiskus – näiteks lekib toru, ventilatsioon ei tööta korralikult või tekib külmal pinnal kondensatsioon.
Eriti sageli kohtab hallitust vannitubades, keldrites, aknapalede ümbruses ja kohtades, kus mööbel on paigutatud tihedalt vastu välisseina. Nendes paikades liigub õhk vähem ning niiskus püsib kauem.
Hallitus ei vaja kasvamiseks isegi nähtavat vett. Ka pikaajaliselt palju õhuniiskust võib olla piisav. Kui ruumides puudub korralik õhuvahetus, koguneb niiskus seintele, lagedele ja konstruktsioonidesse. Esialgu ei pruugi midagi silmaga näha olla, kuid mõne aja pärast tekivad tumedad laigud, ebameeldiv lõhn ja halveneb sisekliima.
Seetõttu ei ole hallituse eemaldamisel kõige tähtsam mitte ainult kahjustatud pinna puhastamine. Kui niiskuse põhjus jääb alles, tuleb hallitus varem või hiljem tagasi. Eduka tõrje eelduseks on alati niiskusallika leidmine ja kõrvaldamine.
Hallituse ennetamise kõige lihtsamad võtted on regulaarne tuulutamine, toimiv ventilatsioon, lekete kiire parandamine ning siseruumide õhuniiskuse kontrollimine. Kui niiskust ei ole, ei ole hallitusel võimalik kasvada.
Lühidalt öeldes: hallitus ei teki juhuslikult. See vajab kasvamiseks sobivaid tingimusi ning kõige olulisem neist on niiskus. Võib öelda, et kui hallitusel on „süüa“, hakkab ta kasvama. Kui niiskus kontrolli all hoida, jääb ka hallitus tulemata.
Kommentaarid