Korterit ostes eeldatakse üsna sageli, et kui korterelamu on kindlustatud, siis on automaatselt kaitstud ka korter ja seal olev vara. Tegelikult see päris nii lihtne ei ole.
Korteriühistu kindlustus on eelkõige mõeldud hoone ja selle ühiste osade – näiteks katuse, välisseinte, kandekonstruktsioonide, trepikoja ja ühiste tehnosüsteemide – kaitseks. Mõnel juhul võib kindlustuskaitse ulatuda ka korterite siseviimistluseni, kuid see sõltub konkreetsest lepingust ja selle tingimustest.
Korteriomanikul tuleks sõlmida ka kodukindlustus, mis võib pakkuda näiteks korteri siseviimistluse ja koduse vara kindlustuskaitset. Korteri puhul võib väga oluline olla just vastutuskindlustus.
Võtame näiteks üsna tavalise olukorra: korteris läheb katki pesumasina voolik ja vesi jõuab alumiste naabriteni. Kui kahjustada saavad alumise korteri lagi, seinad, põrand või mööbel, võib tekkida küsimus, kes kahju hüvitab. Sellises olukorras võib abi olla korteriomaniku vastutuskindlustusest.
Samuti tasub tähelepanu pöörata sellele, mida on korteris ümber ehitatud. Kui sinna on näiteks paigaldatud kamin, muudetud küttesüsteemi, tehtud elektritöid või muid ümberehitusi, võiks enne ostu kontrollida, kas need tööd on nõuetekohaselt dokumenteeritud. Kahjujuhtumi korral võib dokumentide puudumine või nõuetele mittevastav lahendus mõjutada kindlustushüvitise saamist.
Seega ei tasu korterit ostes piirduda küsimusega „Kas majal on kindlustus?“. Palju olulisem on teada, mida täpselt on kindlustatud, millised riskid on kaetud ja mis jääb korteriomaniku enda vastutada.
Maaklerina soovitan enne tehingut üle vaadata vähemalt kolm asja: korteriühistu kindlustuse tingimused, korteri enda kindlustuskaitse ning korteris tehtud ümberehituste dokumentatsioon. „Maja on kindlustatud“ ei tähenda automaatselt, et ka sinu korter ja seal olev vara on kindlustatud.
Paar olulist küsimust enne tehingut võivad hiljem säästa nii raha kui ka palju närve!
Kommentaarid